Säga rääkis, et praegu on õige aeg feromoonpüüniste panekuks, sest õunapuud on vaikselt õitsema hakanud. Feromoonpüüniseid õunapuule on kolme sorti. Üks on suunatud võrgendikoile, mis tekitab lehtede ümber võrgu ja mille sees on kahjurid. Teine õunakoile, kes teeb õuna pisikesed koiaugud, ja kolmandad püünised on õunamähkurile ehk nn õunaussidele.

Kui võrgendikoi, õunakoi või õunamähkur ründavad, siis sageli head õunasaaki sügisel ei saa. Näiteks jõuab juba üks emane õunamähkuri liblikas lehtedele ja viljadele muneda 40 kuni 220 muna ning üks röövik kahjustada kolme-nelja õuna.

Säga sõnul on tegemist üsna levinud kahjuritega, kellest saab aga looduslikult feromoonpüünistega lahti. "See on peibutusaine isasliblikatele, kes lendavad varem kohale kui emasliblikad. Nad tulevad feromooni lõhna peale," rääkis ta. Paarumisvalmis emase asemele satub ta aga liimimerre. Mida rohkem isaseid liimile jääb, seda väiksem on emasliblikate viljastumisvõimalus.

Suurema puu külge tasub panna üks püünis ja hoida neid seal juulini. Kui on aga väiksemad õunapuud, võib Säga sõnul kolme puu peale ühe panna. Püüniseid tasub kaitsta otsese päikese eest, sest päike kuivatab püünist. Samas ei pruugi püünised kohe esimesel aastal head tulemust anda. Piirkonnas võib hakata kahjuri arvukus oluliselt vähenema hakkama alles viie aasta pärast