Eestis on registreeritud 1003 võõrliiki, mis jaotatakse ohtlikkuselt neljaks: invasiivsed, potentsiaalselt invasiivsed, mitte-invasiivsed ja määratlemata staatusega.

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop", et võõrliigid levivad pigem sarnasesse kliimasse, sageli aga teisele mandrile. Lõuna poolt liiguvad Eestisse liigid, mis jõuavad siia seoses kliimamuutustega. Ehk siis soojemas kliimas harjunud liikide leviala laieneb põhja poole. "Ma ise armastan neid nimetada võõrasteks liikideks, sest meil ei ole neid enne olnud. Võõrliigid on aga need, kelle inimene on ise siia toonud ja kes muidu siia ei satuks," lausus Tammekänd.

Tema sõnul võib Eestisse jõuda igal aastal väga palju võõrliike, kellest ei pruugita isegi midagi teada. "Umbes kümme protsenti neist, kes meile siia satuvad, jäävad üldse ellu. Nendest veel omakorda üksikud on need, kes siin hästi levivad, paljunevad ning neil on ruumi elada ja keegi neid ei söö. Looduses on omad harjumused, mida süüakse. Kahtlast kuju, millega ei ole varem kokkupuudet olnud, naljalt närima ei minda," ütles Tammekänd.

Eestlastele on ilmselt tuntud invasiivne võõrliik karuputk, mis valmistab probleeme kogu Euroopas. Karuputke võõrliigid kuuluvad hävitamisele ja neid ei tohi kasvatada. Eestis on ohjamiskava alusel üleriigilist tõrjet teostatud 2006. aastast alates. Tammekänd selgitas, et Eesti riik alustas karuputke tõrjega, sest see taim võtab looduselt palju ruumi ära ja ükski teine taim seal juures kasvada ei saa. "Teistpidi on ta inimestele ka väga ohtlik. Taimemahla ja päikese koostoimel võib inimestel väga tugev põletus tekkida," lausus Tammekänd.

Tõrjet on tehtud nüüd juba 20 aastat ja tulemusi on tema sõnul näha küll. "See on lihtsalt väga pika vinnaga töö. Seemned püsivad mullas ja on võimelised kasvama hakkama kümme aastat kindlasti. Ehk siis ühes kohas tuleb pikalt tõrjet teha. Vanade kolhoosilautade ümber enam naljalt karuputke ei näe. Kuna seda aga on kasvatatud niivõrd kaua, siis on seda tahtmatult edasi levitatud kaugematesse nurkadesse, metsadesse, veekogude äärde ja kraavikallastele," lausus ta. Karuputke levikut sajaprotsendiliselt kontrolli alla saada ongi üsna võimatu.

Hispaania või rahvapäraselt lusitaania teetigude levik on tänavu Eestis hoogustunud. Paljuski malbete talvede tõttu. "Soe talv on andnud soodsa pinnase ja siin on ka lopsakust ja niiskust ning suvel soojust ja siis see levik ühel hetkel plahvatas. See on võõrliikidele omane," ütles Tammekänd. Paljude liikide puhul ei osata ka ette ennustada, kas nad hakkavad massiliselt levima või mitte.

Hispaanias kohalik teetigu probleeme ei valmista. Tammekänd ütles, et seal on palav ja lopsakust on vähem kui Eestis. Ehk siis on teatud tegurid, miks neid on seal vähem. "Suur küsimus on, kas meil Eestis keegi Hispaani teetigu ei söö. Loomulikult sööb, aga kui palju on neid sööjaid linnades ja aedades. See on hoopis omaette küsimus ja kui neid tigusid massiliselt levib, siis ei jõua keegi teo mune ära süüa," selgitas ta. Lusitaania teetigude munasid söövad nälkjad, erinevad mardikad, sikud ja teised teod.

Hispaania teetigu aga ei kuulu keelatud liikide nimekirja. "Ta on aianuhtlus, keda võib võrrelda kartulimardikaga," lausus Tammekänd.  

Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid ei tohi kasvatada ka oma aias. Samas ei keela keegi tavapärasest teistsuguseid lubatud liike kasvatada. "Kellelgi ei ole selle vastu midagi, et aias ilusaid ja võõraid taimi kasvatatakse. Samamoodi on lemmikloomadega. See on inimestele omane ammusest ajast, et tahetakse võõraid liike kasvatada. Miks meil on botaanikaaiad ja loomaaiad? Inimene tahab teistsugust kui see, mis on harjumuspärane. Aga tuleb kindlaks teha, et need teistsugused liigid ei satuks aiast välja. Seni, kuni on aias, pole probleemi. Me ei taha inimestele ette öelda, mida tohib ja mida ei tohi kasvatada, aga mingite liikidega läheb olukord käest, sest inimesed kas tahtlikult või tahtmatult viivad neid loodusesse," rääkis ta.

Kanada kuldvits on üks taim, mis on aiast välja rännanud. Tegemist on Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliigiga. Tammekänd ütles, et Kanada kuldvits on küll ilus, aga tuulega on võimeline väga kaugele levima.

Kui keegi märkab, et aias on mõni võõrliik, siis praegu ei tasu seda torkida. "Kui selle võõrliigi seemned on valmis, siis ärge minge torkima, sest kogemata võibolla levitate seemneid edasi. Õige aeg reageerida on kevadel ja taim välja kaevata. Kiire reageerimine välistab pikaaegse probleemi ja tagajärgedega tegelemise," lausus ta.

Tammekänd võttis probleemi olemuse kokku sellega, et iga võõras liik, mis Eestis elab ja kasvab, võtab lihtsalt ruumi kohalikelt liikidelt.