Lugeja küsib: kas pakane päästab Eesti lusitaania teetigudest?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Teetigu

Akna taga paukuva pakase mõjul hakkas aiandushuvilisest Novaatori lugejat huvitama, kas saabunud miinuskraadidest piisab lusitaania teetigudest vabanemiseks ja kas see aitab ka teiste kahjurite vastu. Küsimusele vastab keskkonnaagentuuri eluslooduse seire ja kaitse juhtivspetsialist Uudo Timm.

Esmalt peab täpsustama, et Eestis saame rääkida mitte lusitaania, vaid hispaania teetigudest. Viimase aja süstemaatilised uuringud on näidanud, et need on kaks erinevat liiki, kuigi alguses arvati neid olevat sünonüümid. Lusitaania teetigu on pärit Portugali ja Hispaania piirialadelt ja tema pole väidetavalt sealt kuskile kaugele tulnud ehk talle invasiivse liigi staatuse omandamine pole päris õige. Hispaania teeteo puhul väidavad muidugi hispaanlased, et see pole nende oma, vaid on neilegi sissetoodud.

Küsimuse juurde tulles on meil praegu paks lumi, mis on nagu paks kasukas. Pinnas on seetõttu jätkuvalt sula, mistõttu tunnevad pinnases elavad loomad-putukad end praegu üsna hästi. Lumepiirist ülalpool olevate soojalembesemate liikide arvukust võib külm mõnevõrra piirata. Teine lugu oleks juhul, kui pakane tuleks palja maaga. Sellisel juhul oleks kasu juba väiksemast külmast, umbes 10–15 miinuskraadist.

Norras ja Rootsis on välja tulnud, et paarikümne ja isegi -15 °C miinuskraadi juures hukkub rohkem täiskasvanud tigusid. Munadele ei tee külm katsete põhjal aga suuremat häda ja kevadel on nad endiselt arenemisvõimelised. Sellele lisanduvad individuaalsed erinevused, kus nad parasjagu külma kätte jäävad. Kui me ka ise praegu õhukese riietusega ööseks välja jääme, jäävad osad meist haigeks või saavad hukka.

Seega paljas maa ja pakane piirab küll hispaania teetigude arvukust, ent ei saa loota, et neist sellega päris lahti saab. Mida praegune külm suudab võtta, on mõned putukaliigid. Pikema külma korral teeb see harvendustööd ka nende linnuliikide seas, kes on viimaste aastate soojade talvedega siia talvituma jäänud, näiteks kuldnokkade hulgas. Praegu maa sees elavaid kahjureid mõjutab see vähe.

Oodates kevadet
Kui kevadel esimesed hispaania punaväelased välja ilmuvad, tuleks nad kokku korjata. Mõne aja pärast kooruvad munadest uued teod. Väiksena on neid paraku raske kohalikest väikestest liikidest eristada. Selge on aga, et mida rohkem me neid seejärel ära korjame, seda vähem suudavad nad sigida.

Keskkonnainvesteeringute keskusel on kuulutatud praegu välja järgmine taotlusvoor, kust saavad taotleda kogukonnad erinevate võõrliikide, sh ka hispaania teeteo tõrjumiseks. Edukas on tõrje ainult siis, kui seda teeb terve kohalik kogukond ühiselt. Piisab sellest, kui üks aiapidajaga tõrjumisega tagasi hoiab, et probleem jälle paisuks. See pole lihtne, aga vähemalt suurema nuhtluse suudame ühise süsteemse tõrjega ära hoida. Väikese isendite arvu korral saab neist aga isegi vabaneda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: