Soomlased loodavad vabaneda hispaania teetigudest partide abil

Tavapäraste tõrjemeetoditega hätta jäänud soomlased loodavad vabaneda võõrliigist partide abil. Kuigi kohalikud entusiastid loodavad, et linnud söövad hispaania teeteo mune, on abinõu tõhusus näha alles tulevatel aastatel.
Idee kasutada lusitaania teetigude tõrjumiseks parte tekkis Valtteri Aaltonenil Espoo lähedal asuvat mahetalu külastades. Selle käigus nägi ta parti, kelle nimi on Hani. Jutu järgi hoidis lind talu maadest eemal hispaania teeteod ning ka teised teod, nälkjad ja kahjurid. "Ma arvan, et see oli esimene kord, kui ma kuulsin, et teoprobleemi saab kontrollida partide abil," meenutas Aaltonen ajalehes Ilta Sanomat.
Kuigi entusiasti korjandus Espoos mobiilse pardipatrulli loomiseks kukkus läbi, tõmbas kampaania nii Uusimaa maakonnas kui ka kaugemal rohkelt tähelepanu. Näiteks kasutatakse neid nüüd tigude ohjeldamiseks Fiskarsi ja Tuusula vallas.
Aaltoneni sõnul on tegu pea ainsa teetigude loodusliku vaenlasega Soomes. Kuigi hispaania teeteod pole otseselt mürgised, ei julge teised loomad teetigusid neid katva kollaka lima tõttu süüa. Ka pardid hoiavad nende arvukust kontrolli all eeskätt teomunade hävitamisega.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm märkis, et idee partidega limuste arvukuse vähendamiseks pole uus. "Mäletan isegi, kuidas parte, eriti muskusparte kasutati Nõukogude ajal kiritigude ohjeldamiseks. Ilmselt söövad nad vähesemal määral ka nälkjaid. See, et nad teomune söövad, on aga minu jaoks uus väide," märkis terioloog Novaatorile.
Seejuures nentis ta, et hispaania teeteod munevad oma munad sageli kõvemate pindade, nagu kivide, lauajuppide, tüvede jne alla. "Sealt on partidel nende kättesaamine raskendatud. Multši seest on see ilmselt kergema vaevaga võimalik," märkis Timm.
Soomes nähakse parte aga mitmel pool hispaania teetigude vastases võitluses üha viimase õlekõrrena. "Järeldasime eelmisel sügisel, et hispaania teetigude talgipulbriga hävitamine pole enam võimalik. Teod levisid uutele aladele vaatamata meie jõupingutustele," sõnas Fiskarsi valla vastava projekti juht Anna Kamara.
Vald hankis prooviks Fiskarsi muuseumi õuealale suveks kolm parti. Pika rohu tõttu on seal inimestel hispaania teetigusid raske märgata.
Kui esialgu sõid pardid vaid inimeste käest saadud sööta, siis ajapikku harjuvad nad Kamara sõnul ka omal käel süüa leidma. Kuuma ja kuiva tõttu pole hispaania teetigusid piirkonnas küll kuigi palju näha olnud, kuid partidest on abi ka teiste kahjurite vastu.
Ka Valtteri Aaltonen pole ideed hispaania teetigusid hävitavast pardipatrullist maha matnud ja loodab sellega algust teha järgmisel suvel.
"Kui pardid suudaksid hispaania teetigude arvukust ohjeldada, oleks see tõesti hea uudis. Kuna mingil määral pardid tigusid ikka söövad, siis viimaste arv kindlasti ka väheneb. Samas on veel teadmata, kui tõhusalt suudavad pardid hispaania teetigude arvukust alla suruda," nentis aga Uudo Timm. Ilta Sanomates ilmunud loo põhjal jääb selgusetuks, kas tigude arvukus langes partide või millegi muu tõttu.
"Loodetavasti edu korral võiks sellest soomlastelt lähiajal kuulda," lisas terioloog. Hispaania teetigusid oli ka Eestis tema sõnul tänavuse kuiva ja kuumalainega vähem näha. Peale vihma ilmusid aga need kohe nähtavale.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa