Timm tõi välja, et rahvateadus kipub töötama niinimetatud kampaanialoogika alustel. Kui toimub midagi uut ja põnevat, annavad inimesed sellest ka rohkem teada. "Hispaania teeteo ilmumine oli varem kuum teema ja kõik entusiastid tahtsid enda vaatlusi kirja panna. Samas kui teemast pidevalt ei räägita, siis huvi ajapikku vaibub ja uusi andmeid enam eriti sisse ei tule," täheldas spetsialist.

Samuti kahaneb inimeste huvi Timmi sõnul siis, kui nähtudest ei tehta kokkuvõtteid ja puudub tagasiside. "Erinevate rakenduste probleemiks kipubki olema, et kui eestvedajaid pole, kes teemat üleval hoiaks, jääb asi lõpuks soiku," möönis ta.

Samas ei saa märkamiste vähenemist panna tema sõnul ainult entusiasmi puuduse arvele. "Kevadel ja suve esimesel poolel pikalt kestnud kuivad ilmad vähendasid nälkjate liikumist, sest ühest kohast teise jõudmiseks kulub palju lima. Niimoodi oli neid ka raskem märgata. Kui nüüd sajab rohkem vihma, siis küll nad välja tulevad ja märkamiste arv jälle kasvab," märkis Timm.

Just juulikuus silmavadki inimesed Timmi sõnul hispaania teetigusid kõige enam, sest siis saavutavad paljud isendid oma täissuuruse. "Need, kes munades talvitusid, praegu veel kasvavad. Väiksemaid isendeid ei panda nii palju tähele, aga juulis saavutavad neist enamus täiskasvu," selgitas zooloog.

Eesti talved hispaania teetigudele vaatamata nende päritolule kuigi palju liiga ei tee, tõdes Timm. "Kahjuks ei saa öelda, et talv oleks neile ära teinud. Külmade ilmade ajal oli ka palju lund. Kui tuleks –20 °C kraadi palja maa peale, võiks juba loota, et pinna lähedal talvituvad täiskasvanud isendid saavad hukka. Samas munad kannatavad väidetavalt isegi kuni sajakraadist külma," tõi ta välja.

Invasioon järjest laieneb

Uudo Timmi sõnul levis aastaid tagasi Eestis arvamus, et hispaania teetigu arvatavasti aedadest välja ei levi. Paraku on sellised lootused nüüdseks kustunud. "Kui minna näiteks Paljassaarele või Veskimetsa loomaaeda, siis märja ilmaga näeb neid seal küll. Hispaania teetigu laieneb kogu Eesti ulatuses ka maapiirkondadesse, eelkõige aedade kaudu," lausus ekspert.

Tigude põhiline levikuvektor on Timmi sõnul aianditest ostetud taimne materjal, olgu selleks siis lilled või puud. "Sealt tulevad sageli mullaga ka teetigude munad kaasa. Kahjuks leidub endiselt ka selliseid inimesi, kes proovivad aiaprahti loodusesse sokutada, mõeldes, et küll ära kõduneb ja midagi halba sellest ju ei juhtu," nentis ta.

"Samas just aiaprahi loodusesse viimisega levivad ka mitmed teised võõrliigid nagu pargitatrad, siniliiliad ja isegi lumi- ja maikellukesed, mis tegelikult pole meie piirkonna kohalikud liigid, vaid nad saavad meil siin lihtsalt hakkama," võttis Uudo Timm kokku.