10 protsendi reegel

Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel tõdes, et Eesti botaanikud jälgivad murega inimeste poolt sisse toodud taimeliike. "Mitmed võõrliigid võivad hõivata looduslike liikide elupaiku ning elurikkust vähendada. Osad võõrliigid võivad muutuda massiliseks kuna uues kohas ei ole neid kontrollivaid kahjureid ja võrdseid konkurente. See juba ohustab ka ökosüsteemide toimimist," lausus ta ERR-ile. Mõned võõrliigid, näiteks karuputked, on otseselt ohtlikud inimesele.

Pärteli sõnul kehtib üldjoontes võõrliikidega 10 protsendi reegel - ligikaudu 10 protsenti sisse toodud liikidest suudab iseseisvalt looduses püsima jääda ja neist omakorda 10 protsenti suudab laiemalt levima hakata. Just viimaste seas on mõned tõsiselt ohtlikud liigid. "Seega on meil tuhandeid võõraid liike aedades ja parkides aga neist vaid väike osa on problemaatilised. Samas nende üksikute liikide kahju võib olla väga suur," tõdes botaanik.

Kõige lihtsam on tema hinnangul võõrliikidega võidelda kohe peale nende saabumist, kui nad pole jõudnud veel laialdaselt levida. Selleks on vajalik hea ülevaade võõrliikide levikust ja koostada tuleks juba varasemalt selgelt ohjamisplaanid.

"Igal juhul on võõrliikide leviku piiramiseks vaja koostööd teha teiste riikidega, uurida, mis on probleemiks naaberriikides. Oluline on ka inimeste teadlikkus. Suurim osa võõrliikidest tuleb aiandusega. Aedades võiks eelistada looduslikke liike ja traditsioonilisi taluaedade taimi, mis on enda ohutust tõestanud. Kindlasti ei tohi aiajäätmeid loodusesse viia," toonitas Pärtel.

Eestis on tema sõnul võõrtaimedest probleemiks näiteks Sosnovski ja hiid-karuputk, pargitatra liigid, verev-lemmalts, kurdlehine roos ja kanada kuldvits.

"Peamiselt on tegu suurekasvuliste taimedega, kes suudavad ka looduslikesse ökosüsteemidesse tungida ja neid muuta. Võõrliikidega võitlemine on väga kulukas ja peab hoolega kaaluma, mida tasub teha. Osadel juhtudel on looduskaitse ka suutnud võõrliikide levikut piirata, näiteks karuputkede korral. Kõiki võõrliike ei suuda ükski riik kontrollida," tunnistas teadlane.

Võrreldes paljude teiste piirkondadega on siiski Eestis võõrliikide probleem väiksem kuna siinsele kliimale ei ole nii palju sobivaid võõrliike maailmas kui näiteks mõnele soojemale piirkonnale. Pärtel hoiatas siiski, et kliimamuutus aitab kindlasti uute võõrliikide tulekule kaasa.

"Enamasti tulevad võõrliigid inimese poolt tugevalt häiritud elupaikadesse. Elurikkad looduslikud ökosüsteemid on neile vastupidavamad. Ökosüsteemide hea tervis on seega ka abiks võõrliikide vastu võitlemisel," tõi Pärtel välja.

"Euroopal on ka eelis võrreldes paljude muude kohtadega. Aastatuhandete pikkuse inimmõju tulemusena on paljud meie omamaised taimeliigid häiritud elupaikadega harjunud ja enamasti seal edukamad kui võõrliigid. Põhja-Ameerikas või Austraalias kipuvad meie inimmõjuga harjunud liigid võõrliikidena rohkem levima ja kurja tegema," lisas ta.

Osade liikide tõrje on lootusetu

Botaanik ja ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk märkis, et taimede võõrliikidest on Eestis üldlevinud näiteks väikeseõieline lemmmalts ja tõlkjas. Nende tõrje tundub tema hinnangul üsna lootusetu mõttena. "Võõrliikide tõrje on kallis ja vaevaline, seega peab tegema valiku, keda on mõtet tõrjuda ja keda mitte. Üldiselt tuleks tõrjuda leviku algfaasis, siis on tõrje tõhusam ja odavam," lausus ta ERR-ile.

Taimede võõrliikidest on tema sõnul viimasel ajal üha enam levinud kanada kuldvits, kes eriti Lõuna-Eestis vallutab suure hooga niitmata rohumaid. Taim on suurt kasvu ja tõrjub väiksemad liigid välja, jättes neile vähem kasvuruumi. "Sama tüüpi on näiteks hulgalehine lupiin ja söödagaleega. Üsna laialdaselt on metsistunud ka saarvaher. See on Ameerikast pärit ilupuu, kes puittaimena pole ka puidu mõttes kuigi väärtuslik," selgitas Kukk.

Üks peamisi ohte seoses võõrliikide levikuga on Kuke sõnul floora üleilmne vaesumine ja ühetaoliseks muutumine – piirkondlikud eripärad kaovad. "Aga ka teistes riikides pole võimekust kõiki võõrliike tõrjuda, suudetakse tegeleda valitud liikidega, keda peetakse mingil põhjusel ohtlikuks. Võõrliik jääb siiski võõrliigiks, võime temaga harjuda ja mitte tõrjuda, aga ei tasu unustada, et näiteks kanada vesikatk või saarvaher poleks inimese vahenduseta siia ilmselt kunagi jõudnud," nentis botaanik.

Riik keskendub ohtliku karuputke tõrjele

Keskkonnaameti peaspetsialist Käthlin Rillo sõnul leiab looduslikku tasakaalu ohustavate taimeliikide nimekirjast näiteks Sahhalini pargitatra, voolja pargitatra ja nende hübriidid. Samuti kuuluvad sinna veel näiteks verev lemmmalts, kanada kuldvits ja kurdleheline kibuvits.

"See tähendab, et nende võõrliikide toomine Eestisse on keelatud ning neid ei tohi kasvatada, müüa ega levitada. Siin on suur roll aednike teadlikkusel ja hoolimisel, et invasiivsed võõrliigid ei saaks head võimalust looduses massiliselt levima hakata," ütles Riollo ERR-ile.

Riiklikult tõrjutakse ühte liiki – karuputke. "Karuputk on Eestis üleriigiliselt prioriteediks seatud, sest selle kasvatamist Nõukogude Liidus väga oluliselt soodustati, samuti on põhjuseks asjaolu, et tegu on inimesele otseselt ohtliku taimega. Ehk riik on püüdnud selle liigi tõrje osas maaomanikele appi tulla ja neid tõrjes aidata. Sellist riigi rahaga tehtavat üleriigilist ja ka eramaid katva võõrtaime tõrjet ei esine üheski teises Euroopa riigis," märkis Rillo.

Väiksemal tasandil tõrjutakse ka teisi liike. Kurdlehise kibuvitsa tõrje on Eestis alles algetapis ja kogemusi selle liigi osas riigil eriti palju ei ole. Kibuvitsa tõrjutakse ainult kaitsealadel ja ekspertide välja valitud piirkondades, kus probleem on kõige suurem. 2020. aastal korraldas Eestimaa Looduse Fond kibuvitsa tõrje talgud valitud piirkondades Hiiu- ja Saaremaal. 2021 ja 2022 tehti tõrjetöid Saaremaal. Käesoleval aastal jätkuvad tõrjetööd nii Hiiu- kui ka Saaremaal.

"Sahhalini ja vooljas pargitatar ning nende hübriid ohustavad meie kodumaised liike, elupaiku ja looduslikku tasakaalu. Need taimed on võimelised kiirelt paljunema ja moodustama suuri ning tihedaid alasid, kus ühtegi teist liiki ei kasva. Suur probleem Eesti loodusele on ka verev lemmmalts, mille tõrjumiseks on koostatud ka ohjamiskava," tõi Rillo välja.

"Laiemalt vaadates on Eesti loodusest teada üle 1000 võõrliigi millest valdav enamus on võõrtaimed. Kahjuks ei ole riigil võimekust nende kõigi tõrjet looduses praegu korraldada. Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium saab maaomanikke toetada oma teadmiste ja nõuannetega," märkis ta.

Käesoleval aastal algasid Life IP projekti Loodurikas Eesti raames võõrliikide tõrjekatsed, kus proovitakse erinevaid tõrjeviise, et välja selgitada Eesti oludes kõige tõhusamad tõrjemeetodid. Katseid tehakse nelja probleemse liigiga: kuldvits, pihlenelas, pargitatar ja lumimari.