Võõrliikide istutamine on kirjutise autori Uus-Meremaal asuva Aucklandi Tehnikaülikooli biogeograafi Len Gillmani väitel nii laialt levinud, et maailma maid on taimestiku põhjal üha raskem üksteisest eristada. See aga ei kahjusta üksnes ökosüsteeme, vaid ohustab ka inimeste kultuuriidentiteeti ja paigatunnetust.

Aedadesse ja parkidesse toodud võõrtaimeliigi levik vabasse loodusse võib võtta sajandeid, aga see võib toimuda ka sisuliselt üleöö. Tõenäosus, et aias kasvavast mitteinvasiivsest võõrliigist saab looduses laiutav invasiivne võõrliik, on võrdeline olemasolevate eksootiliste taimede arvuga.

Gillman soovitab maailma riigijuhtidel ja kohalikel omavalitsustel rakendada meetmeid, mis aitaksid oluliselt vähendada ka mitteinvasiivsete võõrliikide arvukust keskkonnas. Kaaluda võiks näiteks eksootiliste liikide sisseveokeeldu, toetusi ainult põlistaimeliike istutavatele haljastajatele ja algatusi asendamaks riigimaadel kasvavad eksootilised taimed kohalike põlisliikidega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.