"Me ei saa ühtegi aastat võrrelda, sest kõik aastad on erinevad. Eriti eelmine, aga ka käesolev aasta näitas, et olukord on läinud hästi keeruliseks," nentis Loit saates "Terevisioon". Näiteks tegid sel aastal põldudele väga palju kahju nii jaanuarikuised tugevad külmakraadid kui ka järgnenud sula mõjul põldudele tekkinud jääkoorik. Muu hulgas tuli suur osa rapsist ümber külvata ja asendada teiste kultuuridega.

Ehkki ennustuste tegemine on keerukas, saab selle põhjal teha Loidus sõnul juba mõningaid järeldusi. "Raps on olnud pikka aega tulus rahakultuur, kuid nüüd näib, et tulevikus ei pruugi see selleks tulusaks kultuuriks jääda," leidis lektor. Samas ei tasuks seda peljata – minevikku vaadates on olude sunnil toimuvad nihked põllumeeste meeliskultuurides loomulikud ja paratamatud.

Näiteks nägi minevikus Eestis palju rohkem kartulipõlde. Euroopa suuremaid kartulikasvatuspiirkondi vaevava liigniiskuse ja liigkuivuse tõttu võib see kultuuri Eestis kasvatamise taas tulusamaks muuta. "Kui praegu Eestis ringi sõita, siis kartulipõlde me praktiliselt ei kohtagi. Sooviksin ise arvata, et mingil hetkel siin ikkagi kartulikasvatus elavneb, aga elame-näeme," sõnas Loit.

Samal ajal loovad äärmuslikud ilmaolud hea aluspinnase kahjurite ja haiguste levikuks. "Haiguste surve on praegu hästi suur. Näeme haigusi, mis olid varem Lõuna-Euroopas. Arvasime, et nad siia ei jõua, aga nad on seda teinud. Samamoodi kahjuritega. Lõppenud kevadised kuumad ilmad soodustasid taimekahjurite arvukust. Nüüd loovad niisked ilmad jälle haiguste levikuks," tõdes lektor.

Osaliselt aitab probleeme ennetada haiguste ja haigustekitajate varajane tuvastamine. "Näiteks tuvastasime hiljuti rapsil haigustekitaja, mis varasema teadmise kohaselt levis vaid teraviljadel," tõi Loit näite. See võib tähendada, et haiguste leviku vähendamiseks mitmeväljasüsteemi kasutavad põllumehed ei pruugi konkreetse haiguse puhul enam nii palju teravilja järel rapsi külvamisest kasu saada.

Laiema suundumusena liigub maailm lektori sõnul taimekaitses üha enam bioloogiliste vahendite laiema kasutuselevõtu suunas. Praegu on aga ses osas arsenal veel piiratud. "Täna näib, et põllumeeste tööriistakastis on neist vahenditest puudu, mis aitaksid seda kõike teha," sõnas Loit.

Nõnda tuleb lühemaajalise plaanina arendada ka täppistaimekaitset ehk sünteetilisi taimekaitsevahendeid viidaks põllule vähem, kuid seda täpsemalt ajastades. "Kui tahame saaki saada, tuleb taimi paratamatult ravida. Kuna meil on paratamatult toitu vaja, tuleb selle heaks midagi teha. Hästi olulisena vaatame teadustöös, kuidas erinevad harimisviisid aitavad kaasa sellele, et mullakihis ei saaks eri kahjurid püsima jääda," lisas Kaire Loit.