Kasulik podcast: kuidas kaitsta oma aju dementsuse eest ({{commentsTotal}})

Kuidas hoida aju tervene ja dementsus eemal?
Kuidas hoida aju tervene ja dementsus eemal? Autor/allikas: ERR

Üks murettekitavam vanemate inimeste haigus on dementsus ning see kimbutab lääne ühiskonna inimesi aina rohkem ja aina varem. Selle vältimiseks on äärmiselt olulised noorelt tehtud otsused, et veel 90selt mõistus selge oleks. Kuidas seda teha, uuris Linda Eensaar suvises teaduspõhises podcastis "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha".

Kuidas aju tervena ja mõistust selgena hoida, uuris Linda Eensaar suvises teaduspõhises podcastis "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha".

Peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks on Alzheimeri tõbi. Hinnanguliselt põeb Alzheimerit maailmas ligi 47 miljonit inimest. Seda on peaaegu sama palju kui Hispaanias elanikke. Rahvastiku vananemise tõttu ennustatakse, et 2050. aastaks kannatab Alzheimeri käes juba 131 miljonit inimest – seda on umbes sama palju kui Venemaal elanikke.

Võrreldes teiste riikidega on Eestis dementsus aladiagnoositud. Haigekassa andmetel pannakse see diagnoos aastas keskmiselt 3000 inimesele. Kui rahvusvahelisi andmeid Eestiga kohaldada, võiks eeldada, et meil võiks olla dementseid inimesi neli korda rohkem kui praegu.

Tegemist on üldiselt vanade inimeste tõvega ja seda esineb mõnevõrra sagedamini naistel kui meestel. Aga see haigus ei tohiks jätta külmaks ka noori, sest sageli on just nooruses elatud elu dementsuse alguspunkt. Dementsus vähendab patsiente elukvaliteeti ja kahjustab lähisuheteid. Kuid sel haigusel on suur mõju ka majandusele. Aastas kulub dementsuse tõttu maailmas miljardeid dollareid, kuid prognooside kohaselt saab sellest juba käesoleval aastal triljoni dollari haigus.

"Selleks et olla edukas, heatujuline ja õnnelik, selleks on vaja hästi magada. Nii noortel inimestel kui ka vanadel inimestel," sedastab ajuteadlane Jaan Aru. Dementsuse puhul on viimastel aastatel leitud tugev seos selle vahel, et neil eakatel, kes halvemini magavad, on suurem risk jääda dementsuseks. "See on teema, mida pole väga põhjalikult uuritud, aga esimesed tulemused on küllaltki veenvad, et seal on seos. Ja üldiselt uni ja une panus on väga alahinnatud," leiab Jaan Aru.

Pikalt on teada, et dementsusega inimesed, näiteks need, kel on Alzheimer, magavad halvasti. Jaan Aru selgitab, et see mõju võib olla ka vastupidises seoses – need, kes magavad kehvasti, haigestuvad Alzheimerisse.

"Viimaste aastate uurimused on näidanud, et on inimeste une pikkuse ja une sügavuse põhjal on võimalik ennustada, kas inimene mitu aastat hiljem jääb Alzheimerisse või ei," kirjeldab Aru. Alzheimer tekib seetõttu, et teatus valgud ajus kleepuvad omavahel kokku klompideks ning see on toksiline ja hävitab teisi ajurakke. Nende valkude kogunemine teatud ajupiirkondadesse on vahetult seotud unekvaliteedi ja selle halvenemisega.

Kas aju lülitub magades välja?

Vanasti arvati, et une ajal lülitub aju välja ning seal midagi erilist ei toimu. Nüüdseks aga teavad ajuteadlased, et une ajal toimuvad ajus n-ö puhastus- ja remonditööd, mille käigus puhastatakse aju toksilistest ainetest. Jaan Aru lisab, et une ajal toimuvad ajus ka loomingulisusega seotud protsessid, näteks mälu sisude ümbermõtestamine ja mälu sisude teadmiste ümberstruktureerimine.

"Hommikul, kui olete hästi maganud, olete loomingulisem, suudate tulla uudsete lahenduste peale. Paradoksaalne on see, et inimesed, kes tahavd töös olla edukad, sageli tegelikult vähendavad und. Ja siis teevad nad kauem tööd mõttetult, sest kui nad hästi magaksid, siis see töö, mille nad lühikese ajaga ära teeksid, oleks tunduvalt tõhusam ja parem. See on see vähemalt, mida uneteadus meile üsna kindlalt ütleb."

Kas aju saab treenida?

Dementsusega inimestel on mälu tunduvalt halvem, kui tervetel inimestel. Nii võiks ju arvata, et mälu treenimisega saaks ka dementsuse probleemi lahendada - teame ju neid näpunäiteid, et ristsõnade ja sudokude lahendamine ning mälumäng parandavad mälu. Tegelikult see lahendus nii lihtne ei ole.

"Kui te näiteks mängite sudokut eesmärgiga saada parem vaimne võimekus või parem mälu, siis tegelikult saate lihtsalt paremaks sudokumängijaks. See on kõik. Mitte midagi muud," sedastab Jaan Aru. "Kui olete alla laadinud kalli äpi, mis peaks teid kognitiivselt treenima, siis saate paremaks nendes mängudes, mida see äpp kasutab, aga mitte milleski muus."

Aga ristsõnad ja mälumäng on ju ikka toredad?

Kilbar ehk mälumängur ja Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk kaitseb mälumänguhuvilisi: "See on ikkagi loomupärase huvi ja hobi realiseerimine, millel on, olgem ausad, ka mõned kasulikud kõrvalmõjud."

Ta jätkab, et mälumängus kasutatakse erinevaid meeldejätmise tehnikaid. "Asju võib üsna mehhaaniliselt pähe õppida, aga mida rohkem lugeda, mida rohkem jälgida erinevaid asju, seda enam hakkavad tekkima seosed, mis hõlbustavad asjade meeldejätmist. Näiteks näed midagi uut, seda on kohe võimalik seostada mingite varasemate teadmistega. Ja kui siis küsitakse küsimust, siis meenutad, et see oli ju seotud ju selle teise asjaga ja sealtkaudu näiteks tuleb meelde, mis see uus asi oli."


Linda Eensaar uuris dementsuse vältimise kohta suvises teaduspõhises raadiosaates "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha". Nii seda kui ka teisi sarja saateid saab kuulata taskuhäälinguna:

Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaatorid on Maris Tombach ja Vivika Ludvig.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: