Täiskasvanutele ei piisa õppimiseks kohusetundlikust koolitunnis istumisest ({{commentsTotal}})

Kuidas elada sajani?
Kuidas elada sajani? Autor/allikas: Unsplash/Allan Rajavee

Teadmiste omandamisel ei piisa ainult lugemisest, kuna uute oskuste ja teabe talletamisel on oluline õpitut mõtestada ja varasemate teadmistega seostada, milleks tihti napib tunnis aega. Samas leiab Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm, et täiskasvanuõppes arendatud uued õppemeetodid on tekitanud uute teadmiste kinnistamiseks rohkem aega.

Kuigi on üldlevinud müüt, et täiskasvanutel võtab uute asjade õppimine kauem aega, ütleb Mari Karm, et see kehtib ainult mehhaanilise tuupimise kohta. "Põhi olemuselt teadmiste omandamine täiskasvanu eas ei muutu, kuid täiskasvanud soovivad õppida teadlikumalt. Luua seoseid, mõelda asju läbi ja seostada uusi teadmisi enda kogemusega," selgitab Karm.


Miks täiskasvanud koolipinki naasevad, kas pensionieas õppimine on mõistlik ja kuidas mõtestada elukestvat õpet? Nendele küsimustele vastas Vikerraadio saade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha?", kus sel korral küsisid ERRi ajakirjanikud Marju Himma ja Allan Rajavee – kuidas elada sajani pidevalt õppides?


Seega kui noori õpilasi juhib peaasjalikult kohustunne koolikella ja heade hinnete vastu, siis täiskasvanud õpivad peaasjalikult huvist ja vajadusest. Sestap on täiskasvanutele mõeldud õppemeetodite "Need samad õppemeetodid on liikunud kooli, et ka laste õpetamisel arvestada rohkem nende huve ja seda kuidas päriselt õppimine toimub," kinnitab Karm.

Praegu jäetakse tundides liialt vähe aega just mõtestamisele. "Selleks tuleb teadlikult aega võtta ja selleks tuleb sellele aega võtta tunni või päeva lõpus. Nii me anname inimestele aega, et nad looksid seoseid olemasolevate ja uute teistelt ning koolitajalt kuuldud teadmiste vahel," leiab Karm.

Kuid klassiruum pole õppimiseks ainus koht. Nimelt tõdeb Karm, et üha populaarsemaks on muutumas mitte-formaalsed õppemeetodid. Tartu Ülikooli dotsent palus oma tudengitel teha intervjuu inimesega, kes pole ammu koolipinki nühkinud ega koolitustel osalenud. "Intervjuusid analüüsides oli üks suuremaid üllatusi, et palju intervjueeritavad rääkisid õppimisest seoses harrastustega, uute teadmiste saamisest tööl, õppimisest YouTube's ja mitmesugustest kooskäimistest."

Seejuures on oluline mõista, et teadmised kinnistuvad vaid harjutades. "Tegelikult tuleb paljusid asju lugeda mitu korda, arutada, tõmmata jooni alla, otsida keerulisi sõnu välja. See ei juhtu kõik kohe. Siis ma pean paari päeva pärast uuesti vaatama, mis see siis ikka oli ning siis selgub, et olen taibanud midagi vahepeal," arutleb Karm.

Tema sõnul on taolisi eluterveid õpiharjumusi võimalik kinnistada juba maast-madalast näiteks muusikaõppe või spordiga, kus harjutamisel on arenemise juures oluline osa.

Õppimise kontekstis on harjutamine uute teadmiste praktiline rakendamine. "Selleks, et ma saaksin midagi päriselt selgeks, pean ma tegema midagi selle infoga. Kas arutama, kirjutama või skeeme täitma ehk praktiliselt oma teadmisi rakendama. Mida enam antakse täiskasvanute õppes võimalusi luua seoseid oma kogemustega ja kaasõpilastega arutada uusi teadmisi, seda tõenäolisem on, et huvi püsib," toonitab Karm.

Et arutelu oleks viljakam leiab Karm, et klassiruumis võiks ideaalis olla võimalikult palju erineva tausta ja vanusega inimesi. Kui ideaalne kooslus koos on võti koolitaja käes, kes peab oskama esile tuua klassiruumis istuvate inimeste oskusi ja väärtused. "Kui oskame luua keskkonna, kus kogenumad õppijad saavad välja tuua enda eripärad ja noored saavad välja tuua ning rakendada enda eripärasid ehk kui me selle kuidagi läbi mõtleme, et nad saavad vastastikku olla kasulikud õppimissituatsioonis," kinnitab Karm.


Allan Rajavee ja Marju Himma vestlesid terve elu kestva õppimise teemal suvises raadiosaates "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha". Nii seda kui ka teisi sarja saateid saab kuulata taskuhäälinguna:

 

Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaatorid on Maris Tombach ja Vivika Ludvig.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: