Samas pole Eestil ülevaadet sellest, kui palju üliõpilasi parajasti välismaal õpib. Osaliselt saadavad noori välismaale õppima nende ülikoolid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Venemaa hinnatud ülikoolides õppida soovijate arv erineb Eesti ülikoolide lõikes suuresti. Alates 2010. aasta sügisest on Tallinna Tehnikaülikoolist läinud Venemaale õppima ainult 3, Tallinna Ülikoolist vaid 6 ja Tartu Ülikoolist 68 üliõpilast.

Tartu Ülikoolis õppijatel on huvi Venemaa vastu selgelt olemas, sest kandideerijaid oli samal perioodil 114. Tallinna Ülikoolis ega Tallinna Tehnikaülikoolis pole Venemaal õppimise vastu sel aastal aga keegi veel huvi tundnud.

Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mariann Lugus ütles, et huvi on tõenäoliselt väike ka seetõttu, et Venemaa ei ole olnud Erasmuse süsteemi liige. "See on olnud põhiline toetusskeem siin juba 15 aastat. Kui pole rahalist toetusskeemi taga, siis kindlasti see huvi on ka väiksem."

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialisti Ülle Tensingi sõnul on huvi Venemaa vastu üliõpilaste seas jäänud viimastel aastatel samaks. Igal aastal õpib Venemaa kõrgkoolides umbes 17 noort Tartu Ülikoolist.

"Kui me räägime vähenemisest, võimalikust vähenemisest, siis seda tuleb kindlasti vaadata nö üldises pildis, sest välismaal õppijate arvu mõjutab eelkõige see, kui palju meie ülikoolis õpib üliõpilasi. Kui üliõpilaste arv langeb, siis langeb ka nende üliõpilaste arv, kes tunnevad huvi välismaal õppimise vastu," selgitas Tensing.