Samas ei saa vaadata sõltuvuste teket massidest lähtuvalt. Pigem sõltub kinnisideede ja neist lähtuvate käitumismustrite ning vajaduste tekkimine iga inimese elu teest. "See juhtub enamasti nii, et nad satuvad nendega (mõnuobjektidega – toim.) kuidagi kokku, ja siis sõltub juba sellest, milline nende eelnev häälestus on," selgitab Harro, kuidas valitakse endale sõltuvusobjekte.

Seejuures toonitab Harro, et iga mõnuaine pole veel pahe. "Mul on praegu suur papptops kohviga käes, mis on kindlasti üks tugev psühhoaktiivne farmakon, mida maailmas kõige laialdasemalt kasutatakse üldse. Sellega võib ka liiale minna, aga kui seda mõistlikult tarvitada, siis on kõik hästi," sõnab Harro.

Selle nädala saade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" räägib sõltuvust tekitavatest pahedest. Kuulake saate podcasti ehk taskuhäälingut, kus lisaks Jaanus Harrole räägib ka ajuteadlane Jaan Aru.

Ta lisab, et sõltuvused ei teki üle öö, kuid piiri tunnetamine sõltuvuse ja veel muudetava harjumuse vahel on raske tajuda. "Selle piiriga on halvemini kui Eesti-Vene piiriga praegu, kuna tegemist on ebamäärase joonega, mis tõmmatakse kindlalt, kui selleks tekib mingi väline vajadus. Näiteks ei saa inimene oma eluga enam hakkama," räägib Harro. Seejuures nendib Harro, et kui räägime vahel murega sõltuvust tekitavatest asjadest, siis üldiselt on nad kõik sellised, mis võivad teha halba juba ammu enne seda, kui me saame rääkida sõltuvusest.

Sestap mõistavadki farmakoloogid ja käitumisteadlased sõltuvust pisut erinevalt. "Ravimiteadlased tõmbavad sõltuvuse piiri sinna, kus inimene on jõudnud vastupandamatu psüühilise iha juurde, mistõttu tunneb ta aeg-ajalt, et peab kohe saama oma sõltuvusobjekti kätte," selgitab Harro.

Kuid enne nii öelda füüsilist sõltuvust võib tekkida käitumuslik sõltuvus. "Kui inimene tarvitab mingit substantsi või käitub mingil spetsiifilisel viisi eluviisi osana, siis ta pigem saab veel edasi lükata järgmist annust või episoodi. Kuigi asjaolude kokku sattumisel tuleb see vajadus suure tõenäosusega tagasi," märgib Harro.

Sõltuvusobjektide valimisel mängivad suurt rolli ka meie vanemad, kes mõjutavad meid eelkõige enda elustiilivalikutega, kuid võivad anda geenidega kaasa eelsoodumused mõne sõltuvust tekitava pahe omandamiseks. "Tunnen mitut inimest, kes on öelnud, et ei suitseta sellepärast, sest nende isa suitsetas ja neile see ei meeldi. Külm statistika aga ütleb, et suitsetajate lapsed on suure tõenäosusega ise ka suitsetajad. Sama käib kindlasti ka teiste psühhoaktiivsete ühendite tarvitamise kohta," möönab Harro.

Pärilikult kaasa tulnud eelsoodumused võivad paikneda mitmel pool kehas. Näiteks lõhub mõne inimese maks palju edukamalt alkoholi ja ta suudab kaaslastest palju rohkem vägijooki tarvitada. Samas loob see organismi võime eelduse alkoholismiks. "Eelsoodumused võivad paikneda sellistes kohtades, mis panevad meid rohkem tahtma, mis häirivad meie otsustusvõimet ja mis suurendavad mõnu mingist kindlast keemilisest reaktsioonist. Ma võin kindlalt öelda, et meil kõigil on mingid geenivariandid, mis soodustavad sõltuvuse tekkimist," kinnitab Harro.

Linda Eensaar ja Allan Rajavee vestlesid sõltuvuste ja "väikeste" pahede teemal suvises raadiosaates "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha". Nii seda kui teisi sarja saateid saab kuulata taskuhäälinguna:

Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaatorid on Maris Tombach ja Vivika Ludvig.