Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld märkis, et igal minestusega EMO-sse sattunud patsiendil kuumarabandust ei diagnoosita. Pigem talletub see statistikasse minestusena. Samas ei kasvanud kuumalaine ajal sarnaselt liigsest kuumusest tingitud tervisekahjustustele ka nende arv.

Keskmiselt suurenes erakorralise meditsiini osakonna koormus kuumalaine ajal viiendiku võrra. "Mõningatel päevadel tõusis see isegi 30 protsenti, kuid see ei suurenenud nüüd otseselt kuuma toimest. Erakorraliselt haiglaravile jäänud patsientide arv on jäänud tavapärase piiridesse. Enam on traumasid, putukahammustusi, külmetamisest tingitud infektsioone, põiepõletikke, selja-, pea- ja kaelavalusid," loetles Põld.

Erinevate nakkuste arvu kasvu täheldati ka Tartu Ülikooli kliinikumis. Kuumarabanduste tõttu haiglasse pöördunute arv erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmme sõnul ei kasvanud. "Küll võivad kuuma ilmaga süveneda või ägeneda inimese olemasolevad terviseprobleemid – näiteks südamepuudulikkus. Seda, kas see oleks juhtunud ka vähem kuuma ilma korral, ei saa me oletada ega öelda," viitas Nõmm.

"Kiirabi väljakutsete arv pole kuumalaine ajal olulisemal määral kerkinud, jäädes ööpäevas endiselt 850 ja 950 vahele," märkis terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla. Võrdlusena ulatub ööpäevaste väljakutsete arv talvekuudel sõltuvalt päevast tuhandet. Siis levivad ülemiste hingamisteede nakkused ja gripp.

Varasemad kogemused
Rahvastiku tasemel on aga äärmiselt kõrgetel õhutemperatuuridel inimeste tervisele tõestatult kahjulik mõju. Seos on tulnud välja mitmes Euroopas läbiviidud epidemioloogilises uuringus. Eestis seostati erakordselt kuuma suve ja kuumalainete mõju suremusega esmakordselt 2013. aastal kaitstud magistritöös. Kaidi Rekker keskendus 2010. aasta ebatavaliselt soojale suvele. Kuumalaineid tuli sel aastal Kesk- ja Ida-Eestis ette kahel korral. Neist esimene kestis viis ja teine neli päeva.

"Suremus oli ainuüksi uuringupiirkonnas terve suve peale 11 protsenti eeldatust kõrgem, juulikuus lausa 23 protsenti kõrgem ning konkreetselt kuumalainete perioodil esines 30-protsendine liigsuremus," märkis nüüd ravimiameti vaneminspektorina töötav Rekker. Tavapäraselt registreeritakse Eestis aastas kokku veidi üle 15 000 surmajuhtumi ehk ööpäevas sureb kogu Eesti peale kokku veidi üle 40 inimese.

2010. aastal oli juuli teine dekaad käesolevast aasta omast soojem. Kuu viimane kolmandik oli 2018. aastal seevastu vähemalt viimase 57 aasta kõige soojem.

Sarnaselt Kuido Nõmmele nentis Rekker, et üksikute surmajuhtumite kuuma ilma arvele kirjutamine on sisuliselt võimatu. "Seda, kas konkreetselt naabritädi suri just kuuma ilma tõttu, on väga keeruline väita. Seda saaks teha juhul, kui ta suri kuumarabanduse tagajärjel ja see kanti surmapõhjusena ka surmapõhjuste registrisse. Ent ka siis jääb mitmeid muid võimalusi," viitas Rekker. Piisavalt suure andmemahu pealt saab teatavaid järeldusi siiski teha.

"Paarikümne kraadine õhutemperatuur on inimestele ideaalne, aga 27 ºC kraadi juures hakkab suremus juba tõusma, 30 ºC juures väga oluliselt. Seda juba ühe päeva järel. Selleks pole vaja mitut päeva kestvat kuumalainet," sõnas Hans Orru, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent.

Ohtlikumad on suve alguse kuumalained, kui inimesed pole jõudnud veel soojema ilmaga kohastuda. Eriti ohtlik on olukord, kui tavatult palav on ka öösel. Käesoleval aastal ei langenud öine õhutemperatuur mitmel päeval järjest alla 20 ºC eeskätt Lääne-Eestis.

Äärmuslike õhutemperatuuride tervisemõju on näha enamasti vahetult või mõned päevad hiljem. "Peamisteks surmapõhjusteks on äärmuslike kõrgete õhutemperatuuride korral kardiovaskulaarsed ja respiratoorsed haigused, kuid ka välispõhjused nagu liiklussurmad ja uppumised," laiendas Rekker. Viimase ilmeka näitena uppus Eestis 2010. aastal juulikuus võrreldes sellele eelnenud kahe aastaga inimesi kaks korda rohkem – 35. Teaduskirjanduse põhjal teeb kuum ilm kahju ka vaimsele tervisele.

Kuum ilm ja vaimne tervis
Näiteks juuli keskel ilmunud analüüsis nenditi USA ja Mehhiko näitel, et kuu keskmise õhutemperatuuri tõus 1 ºC võrra kasvatab enesetappude arvu vastavalt 0,68 ja 2,1 protsenti. Ühismeedias kasutatav keel omandab pikalt püsinud kuumade ilma korral depressiivsema alatooni. "Kuumade ilma toel kasvab enesetappude arv sõltumatult inimeste sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja riigist. Tundub, et sellel on mingit sorti ühtne bioloogiline aluspõhi," sõnas uurimuse juhtivautor Marshall Burke, Stanfordi ülikooli majandusteadlane.

Oluline pole seejuures mitte niivõrd absoluutne temperatuuritõus, vaid selle erinevus tavapärasest. Mitmes eelnevas analüüsis on seetõttu ennustatud, et kliimamuutuste tõttu sagenevad äärmuslikud ilmaolud puudutavad vaimse tervise kontekstis pigem kõrgematel laiuskraadidel asuvaid riike.

Keskkonnale ja kliimamuutustele keskenduv Toronto Ülikooli psühholoog Katie Hayes nentis, et vaimse tervise ja äärmuslike ilmaolude vahelist seost pole uuritud kuigi põhjalikult. Seda vaatamata tõdemusele, et ühekorraga kliimamuutusi ja tervist puudutava teaduskirjanduse hulk on viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud

"Õhutemperatuuri tõus ei tule kindlasti kasuks, kuid mõju ulatuse kohta millegi põhjapaneva ütlemine on ennatlik," viitas Hayes. Pigem kiputakse äärmuslike õhutemperatuuride ja kliimamuutuste mõju tema hinnangul aga alahindama. Lisaks enesetappudele seostatakse kirjanduses kuumalaineid erinevate tujuhäirete, skisofreenia, maania episoodide ja neurootiliste häirete esinemissageduse kasvuga.

"Kõige suuremas ohus on niigi haavatavamad inimrühmad. Need, kellel on vaimne häire juba diagnoositud, kes võtavad retseptiravimeid, või kellel on probleeme narkootikumide või alkoholiga," laiendas Hayes. Mõne aasta taguse metaanalüüsi kohaselt kasvab diagnoositud vaimse häirega inimeste suremus kuumalainete ajal kolm korda.

Teised riskirühmad
Kaidi Rekker tõi välja, et kehaliste tervisehädade avaldumise puhul kõige suuremas ohus eeskätt lapsed, kelle vanus jääb alla nelja aasta, ja vanurid. "Esimestel ei ole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud ja keha põhitemperatuur füsioloogiliselt 0,4 ºC võrra kõrgem. Vanuritel on aga termoregulatsioon aeglustunud ja kohastumisvõime langenud. Lisaks mängivad vanurite puhul rolli erinevad meditsiinilised probleemid, muu hulgas sotsiaalne isoleeritus," selgitas Rekker. Ära ei tohi unustada kodutuid.

Lähitulevik
Äärmuslike ilmaolude nagu kuumalainete kliimamuutustega seostamine on olnud traditsiooniliselt keeruline. See on hakanud viimasel viiel aastal muutuma. Euroopat juulis tabanud kuumalaine nägemine oli Friederike Otto töörühma analüüsi kohaselt kliimamuutuste tõttu kuni viis korda tõenäolisem.

Samas ei tähenda kliimamuutused, et Euroopa ja Eesti hakkab vaevlema kliimamuutuste käes igal aastal. "Eelmist aastat vaadates polnud meil kuumaga üldse mingit probleemi. Pikka perspektiivi vaadates oli aga 2010. aastal rekordiline kuumalaine, kuumalaine oli ka aastal 2012, 2015, 2017 ja nüüd uued rekordid 2018. aastal. Seda on juba väga tihti ja näitab, et kuumalained on muutunud sagedasemaks," sõnas Hans Orru.

Seda rohkem tuleb panna rõhku ennetustegevusele. "Äärmuslike õhutemperatuuride ja kuumalainete ebasoodsat tervisemõju saab ära hoida, seda nii riikliku kui ka individuaalse tegevuse kaudu. Õigeaegne ilmaprognoos, hoiatussüsteem, ennetusprogrammid ning teadlikkuse tõstmine sellest kuidas kuumaga toime tulla, aitab võimalikku tervisekahju vältida ja ennetada," rõhutas Rekker.