Ülevaade: palav ilm muudab liiklejad agressiivseks ja rumalaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Palav ilm
Palav ilm Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tavapärasest kõrgem õhutemperatuur muudab inimesed agressiivsemaks, vägivaldsemaks ja pärsib loogilist mõtlemist, selgub viimase mõnekümne aasta jooksul avaldatud teadustöödest.

Raev ja teised vaimsed probleemid
Näiteks ühe klassikaks saanud katseseeria raames palus USA töörühm takistada oma kaasosalistel meelega liiklust ja jääda rohelise fooritule taha seisma. Teadlased ise mõõtsid, kui pikalt ja mitu korda andsid teised juhid seepeale signaali. Kokku tegid nad Arizona osariigis katseid 75 päeval viie kuu vältel. Kõige kuumematel päevadel ulatus tajutav temperatuur üle 45 °C. Leebemate ilmadega jäi see 30 °C piirile.

Leitud seos oli ühene. Mida kõrgem oli temperatuur, seda rohkem näitasid autojuhid oma meelsust. Tõenäoliselt olid nad seega ka närvilisemad ja raevukamad. Seos oli seejuures tugevam nende autojuhtide puhul, kes olid aknad alla kerinud ega saanud nautida konditsioneeri hüvesid.

Ebameeldivalt kõrge temperatuuri, agressiivsuse ja vaimsete probleemide vahelistele seostele on viidanud mitmed laborikatsed ja epidemioloogilised uuringud. Näiteks leidsid mõne aasta eest ilmunud Hispaanias toimunud 118 489 autoõnnetust uurinud teadlased, et kuumalainete ajal oli tõenäosus autoõnnetusse sattumiseks 7,7 protsenti suurem.

USA-s pannakse seevastu suveperioodil toime 2,6 protsendi võrra rohkem mõrvu ja kallaletunge kui teistel aastaaegadel. Kuigi sellest osa saab kanda pikema päeva arvele, on seost näha isegi pärast selle mõju maha arvamist. Mündi teise küljena kasvatab kõrgem õhutemperatuur enesetappude arvu. Kuu keskmisest 1 °C võrra kõrgema õhutemperatuuri mõjul kasvab nende sagedus USA-s ja Mehhikos vastavalt 0,7 ja 2,1 protsendi võrra.

Mõned on läinud veelgi kaugemale ning seostanud pikki põuaperioode ja kõrget õhutemperatuuri laialdasemate ühiskondlike rahutustega, alates Hiina keisrite kukutamisest lõpetades Süüria kodusõjaga.

Nii järeldasid eelnevalt ilmunud 60 uuringu põhjal California-Berkley Ülikooli teadlased, et ühe standardhälbe võrra suurune muutus temperatuuris või sademete hulgas kasvatab rahutuste, kodusõja ja etniliste konfliktide riski 14 protsenti. Vägistamiste, mõrvade, kallaletungide ja koduvägivalla sagedus kasvab samal ajal nelja protsendi võrra. Võib ennustada, et osa kasvanud agressiivsusest avaldub ka liikluses.

Agressiivsuse põhjused
Kõrge temperatuuri ja agressiivsuse vaheliste seoste selgitamiseks on käidud välja mitmeid erinevaid hüpoteese. Ühe kõige enam tsiteerimist leidva põhjenduse kohaselt võistlevad ebamugaval temperatuuril omavahel tahe põgeneda või muutuda agressiivseks. Negatiivsete tunnete tugevnedes tõuseb esiplaanile tahe põgeneda. Enamikes olukordades on murdepunktiks 30°C. Sarnast piiri võib näha ebameeldivalt külmas keskkonnas. Temperatuuri poolest veel talutavates tingimustes on seevastu lihtsam võidelda.

Teise populaarse idee kohaselt pole sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest tingitud erutus seotud ühe konkreetse ärritajaga. Nõnda võivad seostada inimeste stressirikkas olukorras ebameeldivustunnet nähtusega, mis pole antud juhul tegelikult oluline. Kõrge temperatuuri asemel saavad pidada nad seeläbi süüdlaseks tema lähedal viibivat inimest, mitte temperatuuri ja suunata viha tema vastu.

Kolmanda levinud selgituse kohaselt võib võrrelda kõrget temperatuuri krundiga, mis muudab edaspidi hõlpsamaks agressiivsete tunnete tekkimise. Seejuures ei pea objekt, mille vastu viha hiljem suunatakse, viibima ilmtingimata inimesega kohe samas ruumis.

Viimaks on üritatud selgitada temperatuuriga seotud agressiivsust hormonaalsel tasandil. Muu hulgas on leitud, et mitmed emotsioonide reguleerimisega seotud molekulid nagu testosteroon seotud ka keha temperatuuriga. Samal ajal mõjutavad mitmed temperatuuri suhtes tundlikud rakud otseselt tunnetega seotud protsesse.

Vaimne võimekus ja tähelepanu
Kõigele lisaks mõjutab soojem ilm inimeste vaimset võimekust ja tähelepanuvõimet. Ühe vastava katse tegid 80 inimesega Rootsi ja Taani teadlased, paludes sõita inimestel eri kiirustel mööda eelnevalt paikapandud rada 21 °C ja 27 °C juures. Juhuslike ajavahemike ilmuvat signaali märgates pidid uurimisalused sellest teadlastele märku andma.

Soojemas autos sõitnud juhtidel jäi tähelepanuta poole rohkem signaale ja nende reaktsiooniaeg oli enam kui viiendiku võrra pikem. Eriti märgatav oli vahe alla 40-aastaste juhtide puhul ja linnaliiklust iseloomustavatel kiirustel. Samuti tegid naissoost juhid kõrgematel kiirustel oluliselt rohkem nähtavaid liiklemisvigu.

Hilisemad laborikatsed on kinnitanud, et pikemat aega kestev kuumalaine vähendab lisaks tudengite keskendumisvõimet ja reaktsioonikiirust. Inimesed eelistavad osta sooja ilmaga vähem mõttetööd nõudvaid lotopileteid ja leiavad neile etteantud tekstidest harvem vigu. Müügimeestele tulevad seevastu soojad ilmad kasuks. Muu hulgas on näiteks leitud, et inimesed valivad sagedamini neile ebasoodsama kõnepaketi.

Kuigi rootslaste ja taanlaste katsetest selgus, et soe ilm mõjub rängemalt naiste vaimsele võimekusele, siis hiljuti ilmunud töö põhjal on seos pigem vastupidine. Vähemalt paranes temperatuuri tõustes nende matemaatiline ja sõnaline võimekus. Iga 1 °C tõus toa temperatuuris parandas matemaatilisi võimeid mõõtvas testis nende tulemust kahe protsendi võrra. Meeste võimekus hakkas temperatuuri tõustes kannatama. Enne kaugeleulatuvate järelduste tegemist tuleb uuringu tulemusi kontrollida sõltumatute teadlaste poolt.

Eelneva põhjal on seega tähtis säilitada palavate ilmadega kaine meel ning olla liikluses ja kaasinimestega suheldes tavapärasest kannatlikum.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: