Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kliimamuutused mõjutavad inimeste tervist ka Eestis

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kliimamuutused puudutavad ka Eestit ja Eestis elavate inimeste tervist. Oma mõju on Tartu ülikooli tervishoiu instituudi keskkonnatervise dotsendi Hans Orru nii tõusval keskmiselt temperatuuril, sagenevatel kuumalainetel kui sademete hulga kasvul.

Kuna ennustatavate kliimamuutuste ulatus sõltub nii inimeste edasisest käitumisest kui teatavatest prognooside tegemiseks kasutatavate kliimamudelite poolt tehtavatest eeldustest, uuritake korraga mitmeid erinevaid stsenaariume.

„[Meie piirkonnas] oleme teatud juhtudel võtnud kaks erinevat stsenaariumi. Oleme võtnud sellise pessimistlikuma stsenaariumi ja natukene optimistliku või siis ka realistlikuma stsenaariumi. /.../ Globaalselt üks oluline stsenaarium on see, et püütakse ära hoida maakera keskmise temperatuuri suurenemise üle kahe kraadi. See on optimistlik stsenaarium,“ selgitas Orru saates „Labor“. Realistlikuma stsenaariumi kohaselt ei suuda riigid kasvuhoonegaaside õhku paiskamist selleks piisaval määral piirata ja temperatuur tõuseb rohkem.

„Eestit võiksid kõige rohkem mõjutada kuumalained. Need muutuvad sagedamaks ja need muutuvad ka rängemaks – need kestavad pikemat aega, temperatuur on kõrgem. Teadlased on näidanud, et need kuumalained, mis praegu on iga 20 aasta tagant, sellise tugevusega kuumalained hakkaksid korduma sajandi lõpuks iga kahe-kolme aasta tagant,“ tõdes dotsent.

Orru kolleegid eesotsas Kaidi Rekkeriga on uurinud 2010. aasta kuumalainet ja leidnud, et suvekuudel oli isegi Eestis suremus eeldatust 11 protsendi võrra kõrgem. Keskmine ööpäevane õhutemperatuur oli toona 2,5 °C tavapärasest kõrgem. Inimesi ohustavad lisaks päikesepistele peamiselt vedeliku kaotus, kasvab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste risk.

Oma mõju on ka sademetel. „Ühtepidi siis õnnetuste risk, mis konkreetselt suureneb tulvaveega. Teine risk on seotud veega levivate haigustega,“ märkis Orru. Viimaks kahjustavad tulvaveed elamuid, soodustades hallituse levikut, mis hiljem tekitada hingamisteede probleeme.

Kliimamuutused mõjutavad ka allergiliste haiguste levikut. „On näidatud, et allergia hooaeg algab juba varem. Näiteks sellel aastal hakkas juba märtsis peale. See periood võib ka pikemalt kesta. Kliimamuutuste tõttu võivad siia hakata levima ka teised taimed, mis toovad uusi allergeene,“ laiendas dotsent. Samas tõdes ta, et kuigi Eesti kohta laiamahulised andmed puuduvad, annavad protsessidest aimu õhus leiduva õietolmu suhtelise sisalduse mõõtmised.

Peamiseks viisiks, kuidas kahjulike mõjude ulatust piirata, peab Orru teadlikkuse tõstmist. „Ühed meetmed on riiklikul tasemel ehk siis meil on vastavad strateegiad, mida meil hakatakse ka Eestis koostama. Sellega saame me teatud suunised, et kus suunas liikuda. Teisi meetmeid saame isiklikul tasemel [rakendada] – me saame teatud määral end kuumuse eest kaitsta. Me joome rohkem vedelikku, kanname peakatet, ei viibi otsese päikese käes...,“ loetles dotsent.

„Ühtepidi on eesti inimestel [kuumalaineid] raske tõsiselt võtta, kuna oleme oodanu pikka aega sedda ilusat suveilma ja siis tulevad teadlased, kes ütlevad, et see on hirmus kuumalaine ja see tapab väga palju inimesi. Me ei tohi selle hoiatamisega liiale minna,“ märkis Orru.

Kuula täispikka intervjuud saates „Labor“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Labor

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: