Paljajalu käimine arendab laste tasakaalu ja kaugushüpet ({{commentsTotal}})

Varasemad uuringud on näidanud, et paljajalu jooksmine aitab sportlastel vigastusi vältida
Varasemad uuringud on näidanud, et paljajalu jooksmine aitab sportlastel vigastusi vältida Autor/allikas: AP/Scanpix

Lastel, aga ka täiskasvanutel, kes käivad palju paljajalu, arenevad paremini motoorsed oskused. "Paljasjalgsetel" tuleb paremini välja kaugushüpe, tasakaalu hoidmine ja jooksusprint.

Eriti kasulik on paljajalu käimine lastele vanuses 6–10 eluaastat. Sellisele järeldusele jõudsid Saksamaa teadlased koostöös Lõuna-Aafrika teadlastega ning oma teadustöö tulemused avaldasid nad ajakirjas Frontiers in Pediatrics.

Teadlased analüüsisd 385 peamiselt paljajalu ning 425 peamiselt jalanõudes ringi käiva lapse andmeid. Lapsed olid jagatud kolme vanuserühma: 6–10-aastased, 11–14-aastased ja 15–18-aastased. Kõik analüüsimudelid võtsid lisaks jalavarjuharjumustele arvesse ka sugu, etnilist päritolu, kehamassiindeksit ning muid näitajaid. Võrdluses olid Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Põhja-Saksamaa lapsed ja noored.

Uuringus osalenud Aafrika lapsed käivad koolis ja teevad vabal ajal sporti ning veedavad niisama aega paljajalu. Uuringus tehtud tehtud testide järgi on neil oluliselt paremad tulemused kaugushüppes ning aladel, mis nõuavad tasakaalu.

Kui aga võrrelda neid Saksamaa lastega, kes oma igapäevategevusi teevad kandes jalanõusid, siis saksa lastel olid jällegi paremad tulemused lühimaajooksus, täpsemalt 20-meetri sprindis.

Viimase tulemuse osas on teadlased siiski kahtlevad, sest tegu võib olla asjaoluga, et jooksujalats toetas paremate tulemuste saavutamist. Seda tulemust kavatsevad teadlased edasi uurida.

Sellest uuringust võiks praktilise teadmisena kaasa võtta soovituse lasta lastel ringi joosta paljajalu. Paha ei tee võimalusel ka sportida paljajalu. Treeningjalanõude valimisel võiks aga eelistada neid, mille tald on pehme, sest see arendab väikesi lihasgruppe jalatallal.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: