Graafikulugu: eestlased on õnnelikud, kuid arenguruumi jagub
Kolm neljandikku eestimaalastest on õnnelikud, selgub maailma väärtuste uuringu tulemustest. Põhivajaduste rahuldamise järel peitub õnnelikkuse edasine kasv positiivsetes igapäevategevustes, näiteks juhuslike inimeste päeva paremaks muutmises.
Enamik inimesi tunnevad selle vastu huvi, kuidas olla õnnelik. Sellele viitab suur psühholoogia ja eneseabi raamatute arv raamatupoodides ja -kogudes. USAs on leitud, et enamus inimesi mõtlevad õnnelikkusest vähemalt korra päevas.
Õnnelikkuse teaduslik uurimine on aktiivne sellepärast, et inimesed tahavad õnnelikumad olla ning õnnelikkus toob palju erinevaid hüvesid inimestele, sealhulgas teeb neid tervemaks, vaimselt tugevamaks, paremaks sotsiaalsetes suhetes, heategevuslikumaks, energilisemaks ja palju muud.
Ameerika Ühendriikide 3. president Thomas Jefferson ütles, et inimelu eest hoolitsemine ja õnnelikkus on ainsad hea valitsuse eesmärgid. Maailma õnnelikkuse raporti (World Happiness Report) koostajad on võtnudki endale eesmärgiks pakkuda poliitikakujundajatele infot sellest, kuidas õnnelikkust tõsta ja veel enam, kuidas õnnetust vähendada.
Õnnelikkuse on võtnud poliitikate kujundamisel eesmärgiks teisedki organisatsioonid. Ülemaailmse õnnelikkuse poliitikate raport (Global Happiness Policy Report) kirjeldab, et õnnelikkusele keskendumine võimaldab poliitikate kulusid ja tulusid üheselt võrreldada. Majanduslike ja ühiskondlike tagajärgedega poliitikate väärtust on inimeste heaolule raske hinnata.
Oluline on tähele panna, et erinevad õnnelikkuse käsitlused võivad anda erinevaid tulemusi. Näiteks maailma õnnelikkuse raporti koostamiseks on küsitud inimestelt rahulolu oma eluga, mitte mõõdetud nende subjektiivset hetkest hetke meeleolu. Rahulolu eluga on rohkem mälule ja võrdlusele tuginev kui hetkelise meeleolu hindamine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa