Enamikus Euroopa riikides on sündivus tublisti alla rahvastiku taastootmise taseme, kuid hoolimata üldisest sündivuse langusest on sündivuse tase Euroopa eri riikides märkimisväärselt erinev.

Arnstein Aassve Bocconi ülikoolist, Letizia Mencarini Torino ülikoolist ja Maria Sironi Oxfordi ülikoolist uurisid Euroopa sotsiaaluuringu 6. vooru (2012/13) andmete abil, kuidas mõjutab sündivuse taset lapsevanemaks olemise ja subjektiivse heaolu vaheline seos. Nad leidsid, et see, kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks, sõltub inimese soost ning sellest, millises Euroopa riigis ta elab.

Ühiskonna arengu ning õnnelikkuse ja sündivuse taseme vahel on positiivne seos. Teisisõnu mida rohkem lapsi sünnib, seda rohkem on ühiskonnas õnnelikke inimesi.

Ajalooliselt on täheldatud, et kõrge arengutase riigis pidurdab sündivust või toob kaasa selle languse. Siiski võib täheldada, et kui riik on juba saavutanud teatava arengutaseme, siis see seos pöördub vastupidiseks ehk mida kõrgem on arengutase, seda õnnelikumad on inimesed ja seda suurem on ka sündivus.

Kui teadlased võrdlesid otseselt lapsevanemate ja lastetute kogemusi, siis ilmnes, et isad on kõikjal Euroopas õnnelikumad kui lastetud mehed. Naiste puhul ei olnud seos õnnelikkuse ja emaks olemise vahel päris nii üks-ühene.

Emad on küll lastetutest naistest õnnelikumad, kuid ainult kõige kõrgemalt arenenud Euroopa riikides. Seos emaduse ja õnnelikkuse vahel sõltub ka muudest asjaoludest, näiteks sellest, kui lihtne ja võimalik on panna last lastehoidu või kui suur on naiste osakaal parlamendis.

Autorid rõhutavad, et naiste puhul sõltub lastesaamise ja õnnelikkuse vaheline seos ühiskondlikest tingimustest, sealhulgas laste kasvatamise ja palgatöö ühitamist toetavate asutuste olemasolust või selle puudumisest.

Soovitame lugeda heaolu kohta ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginevat leheküljelt.