Kasutades Euroopa sotsiaaluuringu 6. vooru (2012/13) andmeid uuris ta demokraatia ja heaolu vahelisi seoseid.

Riigitasandi analüüsist ilmneb, et subjektiivne heaolu varieerub riigiti sarnaselt demokraatia toimimisega. Põhjamaades, kus demokraatia toimib paremini, on eluga rahulolu tase kõrgem kui riikides, kus demokraatia toimib halvemini (nagu Venemaa või Ukraina). Korrelatsioon keskmise eluga rahulolu ja demokraatia toimimise vahel on 0,79.

Ferríni analüüs näitab, et see seos on oluline ka üksikisiku tasandil: inimeste eluga rahulolu erineb olenevalt sellest, kas nad tajuvad oma riigi poliitilist režiimi legitiimsena või mitte.

Demokraatia legitiimsuse tähtsus heaolu seisukohast on riigiti siiski erinev. Huvitaval kombel on demokraatia legitiimseks pidamise mõju eluga rahulolule seda tugevam, mida madalamad on riigi demokraatia objektiivsed näitajad.

Kõige halvemini toimiva demokraatiaga riikides muudab usk süsteemi legitiimsusse kodanikud oma eluga selgelt rahulolevamaks. Samas aga riikides, kus demokraatia toimib paremini, on seos legitiimsus-usu ja heaolu vahel nõrgem.

Ferrín seletab seda sellega, et kõrge demokraatia tasemega riikides on kodanikud demokraatia hea toimimisega harjunud, mistõttu nende subjektiivne taju demokraatia toimise suhtes ei oma enam nii suurt mõju nende isiklikule heaolule.

Soovitame lugeda ka teisi heaoluga seotud uuringuid, mis tuginevad Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele.