Demokraatia üksi ei taga inimeste rahulolu eluga ({{commentsTotal}})

Demokraatiaarutelu riigikogus
Demokraatiaarutelu riigikogus Autor/allikas: Siim Lõvi

Enamik maailma inimestest kaldub arvama, et demokraatial on eeliseid teiste poliitiliste režiimide ees ning demokraatliku valitsusega riikides elavad inimesed paremat elu, kirjutab Zürichi ülikooli politoloog Mónica Ferrín. Tema uuring lähtubki küsimusest, kas see on ilmtingimata nii.

Kasutades Euroopa sotsiaaluuringu 6. vooru (2012/13) andmeid uuris ta demokraatia ja heaolu vahelisi seoseid.

Riigitasandi analüüsist ilmneb, et subjektiivne heaolu varieerub riigiti sarnaselt demokraatia toimimisega. Põhjamaades, kus demokraatia toimib paremini, on eluga rahulolu tase kõrgem kui riikides, kus demokraatia toimib halvemini (nagu Venemaa või Ukraina). Korrelatsioon keskmise eluga rahulolu ja demokraatia toimimise vahel on 0,79.

Ferríni analüüs näitab, et see seos on oluline ka üksikisiku tasandil: inimeste eluga rahulolu erineb olenevalt sellest, kas nad tajuvad oma riigi poliitilist režiimi legitiimsena või mitte.

Demokraatia legitiimsuse tähtsus heaolu seisukohast on riigiti siiski erinev. Huvitaval kombel on demokraatia legitiimseks pidamise mõju eluga rahulolule seda tugevam, mida madalamad on riigi demokraatia objektiivsed näitajad.

Kõige halvemini toimiva demokraatiaga riikides muudab usk süsteemi legitiimsusse kodanikud oma eluga selgelt rahulolevamaks. Samas aga riikides, kus demokraatia toimib paremini, on seos legitiimsus-usu ja heaolu vahel nõrgem.

Ferrín seletab seda sellega, et kõrge demokraatia tasemega riikides on kodanikud demokraatia hea toimimisega harjunud, mistõttu nende subjektiivne taju demokraatia toimise suhtes ei oma enam nii suurt mõju nende isiklikule heaolule.

Soovitame lugeda ka teisi heaoluga seotud uuringuid, mis tuginevad Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele.

Toimetaja: Marju Himma



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: