Euroopa sotsiaaluuring: Eestis pole soolist lõhet inimeste poliitikahuvis
Vaatamata viimastel aastakümnetel tehtud edusammudele soolise võrdsuse edendamisel, on naised peaaegu kõigis Euroopa riikides poliitikast vähem huvitatud kui mehed. Huvi poliitika vastu peetakse aga poliitilise kaasatuse oluliseks eelduseks.
Seega võib see, et naiste huvi poliitika vastu on madal, tingida nende madalamat osalust poliitikas ning kaasa tuua selle, et naiste huvid ei ole poliitikas piisavalt esindatud.
Politoloogide Marta Fraile ja Raul Gomez’i analüüsist selgub, et Euroopas keskmiselt on naiste poliitikahuvi meeste omast 16% võrra madalam.
Naiste huvi poliitika vastu on meeste omast madalam kõigis Euroopa riikides, välja arvatud Eestis, kus meeste ja naiste poliitikahuvi ei erine statistiliselt olulisel määral.
Lõhe meeste ja naiste poliitikahuvis pole seletatav erinevustega meeste ja naiste haridustasemes, materiaalsetes võimalustes või vaimsetes võimetes.
Küll aga leidsid Fraile ja Gomez, et üldiselt on sooline lõhe poliitikahuvis väiksem riikides, kus asjad soolise võrdsusega on paremini, kuigi Eesti on oma tagasihoidlike tulemustega soolise võrdsuse osas siinkohal erandlik.
Samas toetavad soolist võrdõiguslikkust edendavad poliitikad naiste poliitikahuvi suurenemist peamiselt täiskasvanueas.
Tüdrukud ja noored neiud seevastu on poliitikast jätkuvalt vähem huvitatud kui poisid ja noormehed, mis Fraile ja Gomez’i hinnangul viitab sellele, et lapsi ja noori kasvatatakse pigem traditsiooniliste pereväärtuste kui soolise võrdsuse vaimus.
Toimetaja: Marju Himma
