Sotsiaaluuringu video: füüsiliselt aktiivsemad inimesed on õnnelikumad
Kui õnnelikud on Eesti inimesed? Maailma õnnelikkuse raporti andmetel asub Eesti käesoleva aasta seisuga õnnelikkuse edetabelis 157 riigi seas 72. kohal, Rumeenia ja Jamaika vahel. Eestit võib seega pidada õnnelikkuse mõistes maailma keskmikuks. Meie lähinaabrid lätlased, venelased ja soomlased on tabeli järgi meist õnnelikumad ning asuvad kõrgemal. Esikohal on Taani.
Inimese õnnelikkust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas erinevad vaimsed ja materiaalsed väärtused. Kas ja kui palju on meie õnnelikkus seotud aga kehalise pingutusega? Füüsiline aktiivsus aitab säilitada hea tervise ning hea tervisega inimesed kipuvad üldjoontes olema ka õnnelikumad.
Kuidas on seotud õnnelikkus ja kehaline aktiivsus?
(Video: Angela Ader, Merit Maarits, Maarja Saulep)
Seost inimese eluga rahulolu ja füüsilise aktiivsuse vahel on varasemalt uurinud meditsiini- ja tervishoiuteadlased. Kanadas asuva McGilli ülikooli psühhiaatria professor Simon Young kirjutab, et mitmed uuringud on leidnud seoseid serotoniini taseme ja meeleolu vahel. Nimelt seostatakse madalat serotoniini taset halva ning kõrgemat hea tujuga. Young toob välja, et üks viis, kuidas serotoniini taset tõsta, on füüsiline treening. See omakorda aitab vähendada depressiooni ja tõsta positiivset enesetunnet. Tekib küsimus, kas inimesed, kes on aktiivse elustiiliga, tunnevad ennast ka tegelikult õnnelikumana.
Euroopa sotsiaaluuringu andmed võimaldavad uurida seost füüsilise aktiivsuse ja õnnelikkuse vahel. Uuringu 2014. aastal kogutud andmed viitavad sellele, et inimeste õnnelikkus kasvab vastavalt sellele, kui mitmel päeval nad trenni teevad ja kehaliselt pingutavad.
Keskmiselt olid kõige õnnelikumad inimesed, kes olid igal viimasel kuuel päeval vähemalt 30 minutit füüsiliselt aktiivsed. Seevastu mitte ühelgi päeval füüsiliselt pingutanud inimesed olid kõige õnnetumad. Ligi viiendik vastanutest märkis, et nemad ei ole viimase nädala jooksul kordagi sporti teinud. Seega on piisavalt suur hulk inimesi, kelle elu on võimalik muuta õnnelikumaks väga lihtsal viisil: füüsiliselt aktiivsema elustiiliga.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsioloogia magistrant Angela Ader ning ajakirjanduse magistrandid Merit Maarits ja Maarja Saulep. Analüüs ja video valmisid Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi aine “Andmete tõlgendamine ja esitamine” raames sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmanni ja audiovisuaalse produktsiooni õpetaja Eleri Lõhmuse juhendamisel.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool
