Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Õnnelikkuse valem: osta asjade asemel aega

Kell.
Kell. Autor/allikas: alextheshutter/Creative Commons

Raha õnnelikuks ei tee, teab rahvasuu. Värskest uuringust selgub aga, et küsimus on pigem selles, mida sellega tehakse. Kroonilise ajanappuse ajastul kergitab inimeste rahulolu olulisel määral nädalas juba paari koduse kohustuse võõraste hoolde usaldamine.

„Kui sul jääb veidi raha üle, mida oled valmis välja andma ja tunned samas, et sul jääb ajast puudu, tuleb sulle kasuks lasta teistel enda eest ära teha ülesanne, mida ise kõige rohkem pelgad. Teadus ütleb, et see on päris mõistlik rahakasutus,“ märkis uurimuse juhtivautor Elizabeth Dunn, Kanadas asuva Briti Columbia ülikooli psühholoog ERR Novaatorile. Näiteks Eestis pole märtsis ilmunud Turu-uuringute AS uuringu kohaselt oma kodutööde koormusega rahul 56 protsenti naistest ja 27 protsenti meestest.

Dunn uuris kolleegidega kokku enam kui 6000 ameeriklast, kanadalast, taanlast ja hollandlast. Hollandis võeti seejuures vaatluse alla 800 miljonäri. Neist kasutas raha enda aja säästmist võimaldavate teenuste ostmiseks iga kolmas, miljonäride seas iga teine. Näiteks lasid nad enda muru niita või maja koristada. Töörühm leidis, et võrreldes teistega tundsid nad end ka teistest õnnelikuma ja rahulolevana. Samuti kannatasid nad harvem ajanappusest tingitud stressi käes. Olulist rolli ei mänginud kultuuriruum ega uurimisaluste majanduslik seis.

Samas nägi Dunn märke, et tegu on kõverjoonelise suhtega. Lihtsalt öeldes tähendab see, et teatud hetkest võib kulutada aja säästmise peale ükskõik kui palju. Õnnelikumaks inimesed sellest ei muutu. „Paremast küljest tähendab see aga, et õnnelikkustunnet saab oluliselt kergitada juba võrdlemisi tagasihoidliku summa eest. Näiteks meie uuringus jäi kulutatav summa kuus keskmiselt 80– 100 dollari vahele,“ lisas psühholoog.

Töörühm ei piirdunud vaid vaatlusliku uuringuga. Teadupärast on isegi väga paljusid inimesi kaasates raske täpselt välja selgitada, kas tegu on ikka põhjusliku seosega. Nii anti 60 kanadalasele kahel nädalavahetusel umbes 35 eurot. Ühel juhul pidid nad kulutama selle asjade ostmisele ja teisel juhul laskma selle eest ära teha mõne kodutöö.

Dunn leidis kaaslastega, et teenused kasvasid inimeste rahulolu ja õnnelikkust vähemalt lühiajaliselt rohkem kui nt nt vein, riided ja raamatud. Samuti olid nad enda sõnul sel nädalal rõõmsamad, entusiastlikumad ja tundsid näiteks vähem viha ja hirmu.

Varasemates uuringutes on leitud, et õnnelikumad inimesed on produktiivsemad, elavad reeglina kauem ja neil on parem tervis. Sellele vaatamata Dunn aja ostmise otsest riiklikku toetamist kodanike õnnelikkustunde parandamiseks pigem ei toeta. Samas tõi ta välja, et kaudselt teevad paljud riigid seda juba praegu. „Selle üheks näiteks on tasuta lastehoid. See pakub inimestele võimalust pingelisel ajal natukene hingetõmbeaega pakkuda. See tuleb kasuks,“ märkis psühholoog.

Miks aga Dunni ennast õnnelikkuse uurimine sedavõrd palju paelub? „Tundsin ennast magistritudengina vaesuspiiril vaakumise järel dotsendina tööd saades järsku väga rikkana. Objektiivselt teenivad noored õpetajaskonna liikmed muidugi väga vähe, aga vahe magistri ajaga oli päris julm. Seega üritasin leida viisi, kuidas oma värske varanduse eest end kõige õnnelikumaks teha,“ meenutas psühholoog.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetises.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: