ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute kõikide ERR-i veebilehtede küpsiste seadetega

Veebiseminar: digimeetodite väljakutsed sotsiaal- ja humanitaarteadustes ({{commentsTotal}})

Ühiskond
Millist metodoloogilist ettevalmistust vajab uus uurijate põlvkond?
Millist metodoloogilist ettevalmistust vajab uus uurijate põlvkond? Autor/allikas: Pixabay
Ühiskond

Digitaaltehnoloogia on toonud paljudesse teadusharudesse uusi meetodeid niihästi andmete kogumiseks kui ka analüüsiks.

  • Kuidas tulevad uute võimalustega toime teadlased ise?
  • Kuidas kombineerida uusi uurimismeetodeid traditsioonilistega?
  • Millist metodoloogilist ettevalmistust vajab uus uurijate põlvkond?

Nende küsimuste üle arutlesid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi digitaaltehnoloogia veebiseminaril eesti keele dotsent Liina Lindström ja digihumanitaaria projektijuht Andres Kimber. Sõna said ka andmeuuringute vanemteadur Anu Masso ja inimgeograafia teadur Anto Aasa.

Digitaaltehnoloogia veebiseminari salvestust näeb ühiskonnateaduste instituudi You Tube'i kanalis ERR Novaator:

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool

tartu ülikooldigitaaltehnoloogiahumanitaarteadussotsiaalteadus


{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}{{user.name}} . Logi välja / Muuda kontot
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

Samal teemal

novaator.err.ee

Heitgaasid.

Tehnikaülikooli teadlaste meetod muudab õhust kemikaalide püüdmise tõhusamaks

Leidub küllaldaselt esemeid, mille tootmisel on kasutatud tervisele kahjulikku keemiat. Võtame näiteks mööbli. See võib olla immutatud või puhastatud kemikaalidega, mis lenduvad, mistõttu on meil vaja järjest tõhusamaid õhupuhasteid, et need kemikaalid õhust kinni püüda. Aga kuidas saada teada, milline õhupuhasti on just tõhusaim? Siin tulevad appi Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Teadlased rõhutasid, et ajus ei täheldatud teadvusest mingeid märke.

Teadlased äratasid elule neli tundi surnud sea ajurakud

Elusa looma ajule iseloomulikke protsesse saab taastada isegi neli tundi pärast loomade surma. Kuigi sigadega katseid teinud töörühm ei täheldanud teadvusest mingeid märke, võib tõsta töö taas rambivalgusesse organite siirdamisega seotud eetikadilemmad.

SAMAL TEEMAL

Kõige eestilikum sõna on "sõnajalaõis"

22.04

Tehisintellekt aitab tuvastada tänavapiltidelt ebavõrdsuse ilminguid

18.04

Sissevaade veganlusse: tervise, loomade või keskkonna päästmine?

18.04

Professor Anu Masso: e-residentsus taastoodab digitaalset ebavõrdsust

17.04

Meesveganid veavad eest positiivseid muutusi

16.04

Infouputus on muutnud ühiskonna tähelepanu hüplikumaks kui kunagi varem

15.04

Kurat ja vikerkaar on päritolu poolest väga eestilikud sõnad

12.04

Milline on Eestis elav moslem?

10.04

Uuringud: ajakirjanike avalik ründamine muudab ajakirjanduse kvaliteeti

09.04

Inimestele sobilik elukeskkond on ohus. Miks me seda põhjustame?

06.04

TÜ teadlased kaevasid tänapäeva inimese genoomist väja muistseid signaale

lugejate lemmik
hüpe teise maailma
07:00

Tudeng Arktikas: kui Eesti talveööd ja suvepäevad pole piisavalt pikad

06:30

Teadlased selgitavad, mis teeb eakana õnnelikuks

23.04

Tehnikaülikooli teadlaste meetod muudab õhust kemikaalide püüdmise tõhusamaks

23.04

Madagaskaril uuriti rajakaameratega lemmikloomade käitumist

23.04

Nutivaba eine arendab lapse aju ja vähendab ülekaalulisuse riski

23.04

Gröönimaa jääkate on kahanenud kiirenevalt juba aastakümneid

22.04

Kääbustähel käis ülivõimas loide

ajatu klassika
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: