Teadlane selgitab: digiajastul muutub kultuur olulisemaks kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

Foto: Brian Solis/flickr.com/Creative Commons

Digiteerimisega kaasneb inimkonna ajaloos uus olukord, kus vähese vaevaga on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale kultuuriandmetele ja -varamutele. See muudab kardinaalselt seda, mis mõju avaldab kultuur inimesele, leiab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Maailm meie ümber ja kultuur selle sees muutub üha enam digitaalselt vahendatuks. Me suhtleme sõpradega, hangime informatsiooni, vaatame filme või kuulame muusikat digiplatvormidel.

Samal ajal käib kõikjal varasema kultuuripärandi digiteerimine, mis tähendab, et juba lähitulevikus on suur osa nii Eesti kui maailma kultuuripärandist, kõik raamatud, ajalehed, filmid, fotod jne, meile digitaalselt kättesaadavad.

See on inimkonna ajaloos täiesti uus olukord, kus meil on võimalik vähese vaevaga saada ligipääs hiiglaslikele kultuurivaramutele ja -andmetele. Nii nendele, mis on kujunenud sajandite jooksul, kui nendele, mis sünnivad igapäevaselt meie ümber.

See uus olukord esitab meile vähemalt kolm suurt väljakutset.

Esiteks on meie ülesanne tagada nende kultuuriandmete võimalikult vaba, lihtne ja ulatuslik kasutamine. Ühtegi kultuurivaramut ei tohi muuta pelgalt kasumiteenimise vahendiks ega piirata sellele ligipääsu majanduslike või muude põhjendustega. Kultuuriandmete kasutamine peab olema suunatud avaliku väärtuse loomisele.

Teiseks on väga oluline, et digitaalsed kultuuriandmed ja -materjalid oleks võimalikult avatud taaskasutuseks, loovateks edasiarendusteks ja uuteks praktilisteks rakendusteks. Sealjuures tuleb aga jälgida, et oleks tagatud kultuuriandmete vastutustundlik ja eetiline kasutamine.

Ja kolmandaks on tähtis, et digitaalsed kultuuriandmed saaksid võimalikult ulatuslikult, pädevalt ja uuenduslikult analüüsitud. Kultuuriandmete analüüs lubab meil paremini mõista tänapäeva inimeste kultuurilisi harjumusi ja eelistusi, see loob eeldused teadmispõhiseks kultuuripoliitikaks ja aitab välja mõelda uusi kultuuriteenuseid ja tähendusloome võimalusi.

On väga tõenäoline, et digiajastul muutub kultuur olulisemaks ja mõjusamaks kui kunagi varem.

Tallinna Ülikooli projekt "Kultuuriandmete analüüs" on Eesti esimene teadusprojekt humanitaarteaduste valdkonnas, mida Euroopa Komisjon otsustas rahastada European Research Area õppetooli programmist 2,5 miljoni euroga.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: