Yale'i ülikooli ajuteadlane Nenad Sestan tegi katseid 100–200 tapamajast saadud seaajuga. Seapead jõudsid laborisse paar tundi pärast loomade "klassikalist" surma. Organi kärbumine ja selle kõigi funktsioonide kadumine võtab aega sellest rohkem.

Nii õnnestuski Sestani töörühmal taastada enne aju surma selles vereringe. Hapnik jõudis taas tehisverest, pumpadest ja soojendajatest koosneva süsteemi BrainEx abil ajurakkudeni, misläbi jäid miljardid rakud pealtnäha täiesti terveks.

Aju elektrilise aktiivsuse mõõtmise põhjal polnud ajud siiski teadvusel. Pigem sai seda võrrelda koomalaadse seisundiga. Teisisõnu ei suutnud ajud vastu võtta keskkonnast pärinevaid signaale ega reageerinud nendele. Vähemalt osaliselt võib kanda närviaktiivsuse puudumise Sestani sõnul kasutatud meetodile. Töörühm lisas ajupaistetuse vältimiseks tehisverre kemikaale, mis takistasid ühtlasi elektriimpulsside edasi andmist.

Väljaande MIT Technology Review teatel kinnitas Sestan USA tervishoiuinstituutide konverentsil peetud ettekandes, et loomade ajud ei tajunud midagi. "Hüpoteetiliselt võib võtta keegi selle tehnika, seda täiustada ja taastada kellegi (aju)aktiivsuse. See oleks inimolendi taastamine. Kui sellel inimesel on mälu, läheksin ma täielikult peast segi," nentis ajuteadlane.

Sestan märkis, et töörühma eesmärk polnud aju pikaajaline säilitamine ega ettevalmistuste tegemine ajusiirdamiseks. Selle asemele loodab ta kollegidega edendada sellega alusteadusi. Võimalus uurida tervet inimaju pikema aja vältel aitaks Sestani sõnul paremini mõista näiteks koomat, dementsust ja teisi närvihaigusi ning töötada välja teraapiaid ka vähipatsientide aitamiseks. Eeskätt loodab ta kolleegidega luua ajurakkude omavahelisi ühendusi kaardistava atlase.

Tegu pole ka esimese korraga, kui loomaaju suudeti hoida väljaspool keha elus pikemat aega. Merisigadega suudeti teha seda juba 1990. aastate alusel. Sigade vastab organ on aga oluliselt suurem ja katseid tehti kõrgemal temperatuuril. See on märk tehnilistest edusammudest. Nii pole välistatud, et sama suudetakse teha tulevikus kontrollitud tingimustes ka inimeste ajdega.

Londoni Ülikooli kolledžis ajurakkude talitlushäireid uuriv Frances Edwards ütles aga ajalehele The Guardian, et inimeste ja loomadega katsete tegemisel on siiski oluline vahe. Teiste loomade surmaaega on võimalik täpselt kontrollida. Seeläbi on võimalik eraldada neilt aju ja see jahutada niipea, kui loom sureb. Puhkudel, kui inimene kuulutatakse ajusurnuks ja selle eraldamiseni jõutakse, on saanud selle rakud juba oluliselt kahjustada. Inimeste teadvuse taastamine oleks sellisel kujul võimatu.

Üldises plaanis on ajude lihtsalt sarnasel viisil säilitamine Sestani hinnangul võimalik ükskõik millise liigi, sh primaatide puhul. "See ei laiene tõenäoliselt mitte ainult sigadele," kinnitas Sestak.

Järgmise sammuna plaanib töörühm avaldada seniseid edusamme kirjeldava töö eelretsenseeritavas teadusajakirjas.