Veebikaamerate tehnoloogia arenedes ja hindade langedes sigines veebiruumi arvukalt videovooge. Reaalajas kanti üle linnupesas toimuvat kuni elutegevuseni jääkappides, unustamata tuhandeid ristmikke, päikesevarjutusi, spordi- ja poliitikasündmusi ning episoode isiklikust elust. Natukene varasemaks võib pidada internetis levinud tekstipõhist maailmas juhtuva peegeldust. Sellest kujunes personaalsema ja sügavama vormina jõudsalt levinud blogi pidamine. Videovoogude vahendajatest arenesid vlogi pidajad.

Hilisemate aastatega on inimeste internetiga ühendatud eneseväljenduse vorme lihvitud ja mobiilse tehnoloogia abil arendatud. Need on tunginud tärganud veebiteenustesse, sealhulgas sotsiaalmeediasse. Tervikprotsessi suunavaks jõuks on osaliselt seletatavad ja võib-olla uudsuse tõttu jaoti seletamatud püüdlused rahuldada inimlike vajadusi. Muu hulgas anda endast teistele teada, lootusega edendada kaitstust ja aktsepteeritavust, määratledes samal ajal, kes või mis kuuluvad välditavate ja vihatavate hulka.

Huvitav, kui hästi sobib sellesse skeemi tehniliselt uudne, kuid bioloogilises mõttes inimesest ürgselt lahutamatu aju talitluse signaalide levitamine internetti. Kas tegemist on samuti inimliku vajaduse rahuldamisega, isegi kui sellest hetkel veel aru ei saada? Või on ehk tegemist tehnoloogi edevusega, olla uudse nähtuse ära tegemisel lihtsalt esimene, on seda siis vaja või mitte?

Lõuna-Aafrika Wittwatersrandi ülikooli teadlastel õnnestus nende hinnangul esimestena maailmas ühendada inimese aju reaalajas internetiga. Nad nimetavad uudset lahendust "brainternetiks" ja väidavad, et selle sammuga muutsid inimese aju asjade interneti sõlmeks. Asjade interneti sisuks on kõigi infot kasutavate ja tekitavate seadmete ühendamine internetiga, alates pesumasinatest ja küttekehadest kuni.. nüüdsest siis ajuni.

Teatud mõttes võib lõuna-aafriklastega esimese koha osas vaielda. Mobiiltelefon on muutnud vist juba ammu paljud ajud internetis pea katkematult andmeid tekitavateks ja tarbivateks sõlmedeks.

Kuigi selle vaidluse võiks jätta neile, kes juba väidavad, et nutitelefon teeb inimesest küborgi, tasub meenutada aasta alguse sõnumit Elon Muskilt. Ta peab inimese ja masina ühendumise sammu möödapääsmatuks. Seda juhul kui tahame jätkuvalt olla olulised ja vältida tarkade masinate ülemvõimu olukorras muutumist millekski kodukassi sarnaseks. Selliseks, kes saab ümberringi toimuvast aru vaid osaliselt, kuid see ei häiri. Vähemalt seni kuni kõht on täis ja elu tundub piisavalt mugav.

Tesla juht rahastabki juba vastavat aju ja masina liidestamise arendamisele suunatud projekti Neuralink. Neuralinkil valmistooteid veel pole. Organisatsioon alles värbab töötajaid. Seetõttu mõjub uudis Lõuna-Aafrikas valminud lahendusest esmapilgul revolutsioonilisena. Paraku on tegemist suhteliselt vanamoodsa tehnoloogia uuskasutamise juhtumiga ja ilmse sooviga olla lihtsalt esimene.

Brainterneti signaalideks on kolju pinnalt registreeritavate elektriliste signaalide muundamine internetis levitavasse vormi. Tehnilise lahenduse väljamõelnud insenerid loodavad, et internetis oma ja teiste aju aktiivsust kajastavat infot nähes õnnestub aru saada, kuidas aju töötab. Näiteks stimuleerides aju mõne tegevusega võib selle omanik ja kõik ülejäänud interneti kasutajad mõistatada sama protsessi kajastumist ajust kostuvate elektrisignaalide lainete mängust.

Samu signaale kasutatavaid liideseid rakendatakse juba lihtsamate protsesside juhtimiseks, näiteks liikumispuudega inimeste abiseadmete puhul. Brainterneti arendajad näevad tuleviku võimalusena saavutada aju elektriliste lainete vahel vastastikmõju. Tulemuseks oleks midagi signaalide vestluse taolist. Selle jaoks oleks vaja leiutada siis lisaks täna toimivale aju toodetud väljundile vastav aju mõjutav sisend. Siin võib fantaasiaid toita Elon Muski projekt Neuralink.

Lõuna-aafriklaste motiive aitab analüüsida maailma pikalt ja tähelepanelikult vaadelnud filmimehe Werner Herzogi mõte. Ambitsiooniks on olla planeedi kiireim jooksja, aga olla esimene on ambitsiooni groteskne moondus. See on egol ratsutamine ja seda mina ei tee. Mul puuduvad ambitsioonid, mul on visioon.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.