"Ootasime, et leiame hipokampusest päris palju uusi ajurakke ja olime seetõttu üllatunud, kui me neid sealt leida ei õnnestunud," nentis ajakirjas Nature ilmunud uurimuse juhtivautor Arturo Alvarez-Buylla, San Fransiscos asuva California ülikooli ajuteadlane. Töörühm ennustab, et tõdemus lisab uut hagu väikeste vaheaegadega peaaegu 90 aastat kestnud debatile.

Kaasaegsele ajuteadusele vundamendi ladunud Santiago Ramón y Cajal pidas seda võimatuks. Alates 1980. aastatest hakkasid leidma teadlased uusi tehnikaid rakendades teiste imetajate ajust vastupidisele viitavaid märke.

Ligikaudu 20 aasta eest nähti uusi ajurakke viimaks ka inimeste hipokampuses. Mõne aasta eest ilmunud uuringu kohaselt tekib neuroneid muu hulgas mälu ja õppimisega seostuvas ajuosas iga päev suisa 1400. Idee on kogunud lühikese ajaga nii palju toetust, et on viinud väidetavalt isegi seda soodustavate dieetide ja treeningprogrammide turundamiseni.

Muu hulgas loodetakse, et neurogeneesi ergutamine võimaldab leevendada mitmeid ajuga seostuvaid häireid nagu sügavat depressiooni, Alzheimeri tõbe ja kiirendada insuldist taastumist. Alvarez-Buylla ja ta kolleegide hiljuti ilmunud uuringu kohaselt võib olla aga veel rõõmustamiseks vara. Viie aasta jooksul 59 inimeselt operatsiooni käigus või vahetult pärast surma võetud koeproovide kohaselt on uute neuronite hulk vähemalt keemilise märgistuse ja ajurakkude kuju põhjal täiskasvanute ajus olematu.

Sünnihetkel leidub iga ruutmillimeetri kohta ajukoes ligikaudu 1618 neuronite eelkäijat. Nendest ei moodustunud aga hilisemas elus jagunemisvõimelist tüvirakkude kihti. Samal ajal langes uute neuronite hulk 1–7. eluaastal umbes 23 korda. "Kui neurogenees täiskasvanute ajus aset leiab, siis tekib uusi neuroneid väga harva. Me ei saa seetõttu hakata lihtsalt ajurakkude hulka ühel hetkel järsult kasvatama," jätkas Alvarez-Buylla.

Uurimise kriitikud viitasid samas väljaandes The Atlantic, et sarnaselt kaheldi pikka aega selles, kui palju uusi neuroneid tekib rottide ja mitmete primaatide ajus. Neuronite vanuse määramiseks kasutatav markertehnika rakendamine nõuab vilumust. Lisaks hakkavad otsitavad valgud peagi pärast surma lagunema. Ühe meetodi alusel tehtud järeldusi tuleb seetõttu kinnitada kindlasti mõne teisega.

Alvarez-Buylla tõi samasvälja, et kasutatud meetodiga nähti uusi neuroneid suurel hulgal loodete, vastsündinute ja imikute ajudes. Järeldustele pakkus tuge´operatsiooni ajal elavate inimeste ajust võetud proovid. See viitab, et lähenemisviis toimib, kuid vanemate inimeste ajudes polnud lihtsalt midagi registreerida.

Ent paaris teises, kuid väiksemamõõdulises katses jõudsid teised töörühmad sama meetodiga vastupidisele tulemusele. Jonas Frisén Karolinska instituudist, kelle töö kohaselt tekib täiskasvanute ajus iga päeva sadu ajurakke, oli samuti skeptiline. Umbes 1400 neuronit pole lihtsalt lihtne kümnete miljonite teiste rakkude seas märgata. Küll saab seda teha tuumakatsetustel õhku paiskunud süsinik-14 hulga abil, mida kasutas ta ise. Kudedes leiduva raske süsiniku hulga põhjal saab välja arvutada, kui vanad on selle moodustavad rakud.

Kuid Alvarez-Buylla sõnul on ka sellel meetodil omad probleemid. Seetõttu võib oodata, et vaidlus täiskasvanute ajus tekkivate ajurakkude hulga üle kestab veel aastaid või vähemalt seni, kuni leitakse meetod uute neuronite jälgimiseks elava inimese ajus.

"Sõltuvalt sisemistest eelhoiakutest, võivad kaks teadlast vaadata täiskasvanu ajus harva toimuvaid sündmusi ja jõuda risti-vastupidisele järeldusele," leidis Greg Sutherland Sidney ülikoolist. Seetõttu on mõistlik meeles pidada, et ükski teadusuudis pole üksikuna lõplik tõde.