Laboris kasvatatud kops hoidis siga elus vähemalt kaks kuud ({{commentsTotal}})

Pilt on illustreeriva tähendusega. Antud seale asenduselundit ei siirdatud.
Pilt on illustreeriva tähendusega. Antud seale asenduselundit ei siirdatud. Autor/allikas: myfrozenlife/Creative Commons

Rühm USA teadlasi kasvatas laboris esimese kopsu, mis võimaldas hingata uue organi saanud seal hingata probleemideta kaks kuud. Inimestele töökindlate asenduselundite kasvatamine on autorite sõnul vähemalt viie kuni kaheksa aasta kaugusel.

Kopsu ei ehitatud täielikult nullist. Selle asemel võttis Joan Nichols Texase ülikoolist aluseks teiselt sealt saadud doonorelundi, mis puhastati esmalt verest ja teistest keharakkudest suhkrust ning puhastusvahendist koosneva lahusega. Alles jäi vaid kollageenist, pikkadest valgumolekulidest koosnev sõrestik. Piltlikult oli tegu tellingutega, mille toel uut organit ehitada. Sellega hiilis töörühm kõrvale nüüdisaja bioinseneeria ühest suuremast probleemist – kuidas kasvatada kolmemõõtmelisi organeid viisil, et need nende enda raskuse all kokku ei vajuks.

Saadud sõrestik paigutati toitainete ja hapnikuga rikastatud lahusesse. Samasse kasvuvanni lisas Nichols organi tulevase omaniku kopsurakke. Kuu möödudes koloniseerisid rakud sõrestiku täielikult ja moodustasid funktsionaalse elundi. Seejärel siirdati loodud kops juba elava sea sisse.

Erinevalt mitmetest eelmistest katsetest märkas töörühm, et kopsust kasvasid veresooned läbi juba esimese kahe nädalaga. Selle aja jooksul asustasid elundi ka selle iseloomulikud bakterid. Seejuures ei pidanud töörühm kasutama sea immuunsüsteemi tööd alla suruvaid ravimeid. Tavaliselt päädib sammu vahele jätmine sarnaselt inimestele võõra elundi ära tõukamisega. Kokku hoiti uue elundi saanud sigu elus kaks kuud. Ajavahemiku jooksul ei täheldatud neil mingeid uue organiga seotud terviseprobleeme.

Järgmise sammuna plaanib töörühm uurida, kui kaua asenduselundid sea sees vastu peavad. Samuti tahab Nichols kolleegidega välja selgitada, kas loomad saavad hakkama ka ainult laboris kasvatatud kopsuga.

Kasutatud strateegia inimestel proovimine on töörühma sõnul aga veel aastate kaugusel. Hakatuseks võivad võtta juba prekliinilised uuringud 5–8 aastat. Pikas perspektiivis tõotab see aga organite puudust märkimisväärselt leevendada. Praegu visatakse paljud organid ära, sest ootejärjekorras pole lihtsalt doonorile geneetiliselt piisavalt sarnaseid inimesi. Nicholsi lahenduse kohaselt saaks kasutada aga ka taolisi kopse sõrestikuna, mille abil ehitada juba inimeste enda rakkudest koosnev elund.

Kopse kirjeldati ajakirjas Science Translational Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: