Inimeste rakkude osakaal oli loodud embrüotes väga väike. "Tegu pole kohe üldse nagu seaga, kellel on inimese nägu või inimese aju. Me oleme avaldanud mitu tööd, milles oleme näidanud, et suudame sihikule võtta väga kindlad (genoomi) piirkonnad. Seega saame me vältida inimrakkude arenemist inimajuks või inimeste sugunäärmeteks," selgitas Stanfordi ülikooli meditsiinikooli tüviraku-uurija Hiromitsu Nakauchi USA-s Austinis toimunud pressikonverentsil.

Varem kehtestatud reeglite alusel lasti embrüotel seekord katsetes areneda esimesed seitse päeva katseklaasis, ülejäänud 21 päeva lamba sees. Töörühma analüüsi kohaselt leidus katse lõpuks iga inimese raku kohta embrüos enam kui 10 000 lambarakku. Siirdamiseks sobilike organite saamiseks peaks olema nende osakaal kuni sada korda suurem.

Nakauchi oli sellegipoolest optimistlik, et eesmärk pole teadlaste käeulatusest väljas. "Arendustöö on kulgenud viimase aasta jooksul päris hästi. Nii et kuigi see kõlab endiselt veidi ulmeliselt, võib olla liikideülene organidoonorlus tulevikus täiesti reaalne. Me suudame kasvatada organeid lammastes ja sigades ning siirdada need seejärel organipuudulikkuse all kannatavale inimestele," laiendas Nakauchi ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.

Töörühm tõi pressikonverentsil välja, et sobivate organite leidmine võib olla tänapäeval vägagi keerukas. Isegi hästi sobivalt doonorilt pärinev elund ei pea inimese immuunsüsteemi rünnakute tõttu sageli vastu tema elupäevade lõpuni. Siinkohal võikski olla lahenduseks teistes loomades kasvatatud elundid.

Selle jaoks võetakse esmalt organit vajavalt inimeselt keharakke, mis muundatakse tüvirakkudeks. Viimased suudavad areneda juba ükskõik milliseks teiseks keharakuks. Saadud tüvirakud toimetatakse teise liiki kuuluva looma embrüosse. Selle rakkudes on rivist välja löödud need geenid, mis on tarvilikud soovitud elundi loomiseks. Nii saavad inimese tüvirakud täita loomaembrüos just sellest organist jäänud tühimiku.

Varasemates katsetes on Nakauchi tõestanud, et vähemalt toimib selline lahendus rottide ja hiirte puhul. Teadlane on teinud kolleegidega sarnaseid eksperimente muu hulgas ka sigadega. Inimese ja lamba rakkudest koosnevatel embrüotel on tema sõnul aga sigade ees mõned eelised.

Muu hulgas on neid kunstliku viljastamisega kergem toota ja need on elujõulisemad. Poolesaja sea-inimkimääri sea sisse siirdamise asemel piisab rahuldavate tulemuste saamiseks juba sellest, kui ühte lambasse istutatakse neli inimese ja lamba rakkudest koosnevat embrüot. Eksperimendiks tarvilike embrüote koguarv on tervikuna väiksem. Lisaks on mõned lammaste organid nagu süda ja kopsud on inimeste omadele sarnasemad kui näiteks sea omad.

"Kuid me plaanime sea-inimese ja sea-ahvi kimääride kallal edasi töötada," kinnitas Nakauchi. Oma voorused on ka sigadel. Muu hulgas saavutavad nad kiiremini oma täiskasvu ja toovad korraga ilmale rohkem kui ühe järeltulija. Teisisõnu sureb eksperimentide käigus vähem loomi.

Tüviraku-uurija nentis, et uurimisteemaga tegeledes pole eetikaküsimustest pääsu. Algselt Jaapanis töötanud Nakauchi asus tegema oma katseid Stanfordis osaliselt just Jaapani seadusandluse ja tavade tõttu. Toona hiiri ja rotte hõlmanud teadustöö jätk nägi juba eos ette katsete tegemist inimeste tüvirakkude ning sigade ja lammaste embrüotega. Jaapani eetikakomisjon pidas seda aga liiga julgeks sammuks.

Siinkohal kinnitas tüviraku-uurija uuesti, et inimeste rakkude liikumist suudetakse kontrollida embrüotes juba väga täpselt. Nii loodab Nakauchi ühe järgmise sammuna saada eetikakomiteelt heakskiidu pikemaks eksperimendiks – lamba-inimese kimääridel lastaks areneda kuni 70 päeva.