Hiir sai inimese maksa
Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.
Paljud haigused on organismi-spetsiifilised, nende hulka kuuluvad ka näiteks hepatiit B ja hepatiit C, millega on probleeme inimestel ja ka šimpansidel, aga mitte näiteks hiirtel. Ühest küljest on see hea, sest nii ei levi haigused ühelt liigilt või suuremalt taksonilt teisele, kuid teisalt muudab see nende haiguste vastu efektiivse ravi leidmise keerulisemaks, sest pole organisme, kelle peal saaks katseid läbi viia, kirjutas LiveScience.
Tavaliselt kasvatatakse sel juhul rakke katseklaasis, kuid maksarakkude puhul pole see võimalik. Inimese maksarakkude uurimine väljaspool organismi on praktiliselt võimatu, sest nad ei kasva ning neid on keeruline rakukultuuris säilitada, ütles uurimuse üks autoreid Inder Verma Californias asuvast Salki instituudi geneetikalaborist.
Hiired, kelle maksarakud on asendatud inimese maksarakkudega, on seetõttu ideaalseks lahenduseks, mis eelmainitud probleemid kõrvaldab.
Verma on koos kolleegidega suutnud varem luua hiire, kelle maksarakud olid osaliselt asendatud inimese maksarakkudega. Nüüd on aga jõutud pea täieliku asendumiseni. Teadlased kasutasid spetsiifilise maksahaigusega hiiri, keda raviti ravimiga nimega NBTC. Kui ravimi andmine lõpetada, annab see hiire maksa siirdatud inimese maksarakkudele võimaluse levida ning hiire maksarakud välja vahetada, muutes hiire kimääriks ehk kahe liigi hübriidiks.
Muundatud maksaga hiired saavad haigestuda maksahaigustesse nagu hepatiit B ja hepatiit C ning nende maks reageerib haiguste ravimiseks antud ravimitele sarnaselt inimese maksale.
Selline inimese maksa mudel avab ukse paljudele uutele võimalustele, mis varem olid võimatud. Hiirte peal saab katsetada ravimeid ja geeniteraapiat ning tulevikus uurida ka maksavähi ravivõimalusi, ütles Verma.
Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Journal of Clinical Investigation.Toimetaja: Siim Sepp