Inimeste ajurakud teevad hiired targemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimese astrostsüüt.
Inimese astrostsüüt. Autor/allikas: Bruno Pascal/Wikimedia Commons

Ajudest rääkides röövivad tavaliselt tähelepanu elektrisignaale muundavad ja edastavad neurotsüüdid. Ent neuronite kõrval leidub ajus ka mitmeid teisi rakke sh astrotsüüte, mis aitavad neuronitel üksteisega ühendusi luua. Hiirtega tehtud katsed näitavad nüüd, et inimeste astrotsüütidega täiendatud hiirte vaime võimekus on liigikaaslastest kõrgem.

Katse tarbeks eraldasid Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlased eesotsas Steve Goldmaniga esmalt teadusele annetatud inimloodete ajudest gliiarakkude eelkäijaid. Nende hiirtepoegade ajudesse siirdades selgus, et keskkonnatingimused soosisid nende astrotsüütideks arenemist. Võrreldes hiirte enda vastavate rakkudega olid need 10-20 suuremad, keerukamad ja neil oli enam kui sada korda rohkem jätkeid.

Siirdamisele järgnenud aastaga kasvas inimeste astrotsüütide arv näriliste ajudes keskmiselt 40 korda – 300 000'lt 12 miljonini, asendades mitmetes ajuosades hiirte enda rakud peaaegu täielikult. Töörühm oletab, et nende arv oleks kasvanud veelgi, kuid kolju maht seab omad piirangud.

Viimaks pani Goldman hiired proovile standardiseeritud loomade mälu ja vaimset võimekust kontrollivates testides. Tulemused näitasid, et kimääridest hiired olid oma liigikaaslastest selgelt nupukamad. Näiteks mäletasid nad hinnanguliselt neli korda paremini heli, millega oli eelnevalt seostatud mõõdukas elektrilöök.

Goldman jõudis sarnaste tulemusteni ka eelmisel tehtud sarnastes katsetes. Toona siirdati hiirte ajudesse aga juba küpsuse saavutnud astrotsüüdid, mis kõigele vaatamata ülejäänud ajuga integreeriti. Samas jääb hetkel ebaselgeks, kas rakud funktsioneerivad näriliste ajus täpselt samamoodi nagu inimeste ajudes. Nii või teisiti annavad tulemused taaskord mõista, et astrotsüüdid teevad ajus enamat, kui puhastavad seda vaid liigsetest neurotransmitteritest.

Töörühm loodab, et võimalus hiirte ajusid inimeste närvirakkude täiendada pakub paremaid võimalusi erinevate neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõve, uurimiseks. Viimase tarbeks on Goldman teinud algust ka inimeste gliiarakkude rottide ajudesse siirdamisega, kes on omakorda hiirtest nupukamad ja inimestele lähedasema füsioloogiaga.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: