Soomere meenutas, et 2005. aastal oli Eesti võimekus tormide mõju ette ennustada veel suhteliselt tagasihoidlik. Tollal kasutati Taani meteoroloogiainstituudi prognoosi, millele n-ö õmmeldi külge Soome meteoroloogiainstituudi laineprognoos.

"Eesti ise ei suutnud merevee taset prognoosida. Inimesed, kes seda teha suutsid, olid olemas. Võib-olla kõige olulisem tagajärg sellest jaanuaritormis ongi see, et Eesti sai mereäärsest riigist mereriigiks," sõnas Soomere saates "Terevisioon".

Nüüdisajal on võimalik tormi tekkimise võimalust ette näha umbes nädala jagu. Umbes kolm päeva ette saab hakata rääkima, et torm tõepoolest tuleb ja võib olla tugev. Mingi määramatus jääb alati. Põhjus on lihtne – torm võib küll tekkida, kuid saab muuta oma liikumistrajektoori.

"Kaks päeva ette teavad teadlased päris suure tõenäosusega, mis sündima hakkab, ja päev ette juba üsna kindlalt. Praegune seis on selline, et ükski mere eripära või suurem õnnetus ei saa jääda teadlaste silmadele märkamatuks," sõnas akadeemik.

Amsterdami null
Sellest aastast hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust senise Kroonlinna nulli asemel Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Soomere märkis, et eelnev kõrgussüsteem sobis Eestile erakordselt hästi. Seda vaatamata piirkonda iseloomustavale maakerkele.

"Michael von Reinekel vedas. Ta sattus sellesse kohta, kus maapind ei tõusnud ja pikaajaline veetase püsis aastakümneid ja sajandeid muutumatuna," selgitas akadeemik.

Amsterdami null on vanem. Erinevusi leidub teisigi. Kui Eesti lähiümbruses püsib vesi eriti suvel enam-vähem samal tasemel, siis Amsterdamis on tõusu-mõõna kõrgus kuni 2,5 meetrit. 1600. aastate lõpus taheti aga sealgi teada saada, mis on tegelik veetase. Nii tegi Amsterdami meer Johannes Hudde selle välja selgitamiseks terve aasta mõõtmisi. Nullpunktiks sai suviste tõusude maksimum. Kuna Holland oli võimas mereriik, hakati seda kasutama ka mujal.

"See null on kokkulepitud suurus. Miks on see probleem? Ega meil maapeal ei olegi päris kindlat paika, isegi maakere keskpunkt muutub natukene [...], nii et me elame kogu aeg natukene kuju muutval tennisepallil," lisas Soomere.