Kui näitleja astub täna õhtul ühe Eesti teatri lavale, on tal seal kanda üks roll. Näitleja teab täpselt, kes see tegelane on ja mida ta tahab, millised on selle karakteri omadused, millised ülesanded, rääkimata tekstist ja misanstseenist. See tähendab, ta tunneb seda tüüpi läbi ja lõhki. Ta on teadlik oma lava-minast.

Kuid enne ja peale etendust on sel näitlejal aga veel muidki rolle, mida kanda. Võib-olla on ta näiteks lapsevanem, võib-olla õpetaja, üliõpilane, võib-olla on tal ka teine töökoht. Ka need rollid vajavad kindlat teadmist, kes ta sel hetkel on ja mida ta tahab. Kuna selliseid ümberlülitusi tuleb ühe päeva jooksul tihti teha ka mitte-näitlejatel, siis see oskus olla teadlik nendest hetkedest ja rollidest, võib tulla rohkemgi kui kasuks.

Näiteks pingelistes olukordades, stressiga toimetulekul või miks mitte ka igapäevases suhtluses meie sõprade-tuttavate-pereliikmetega.

Ülekoormus, magamatus, pingeline periood tööl või kodus, lähenevad tähtajad - need võivad aegajalt meie igapäevaelus esile tulla. Ning igaühel meist on selleks omad viisid ning vahendid, mil moel sellega kõige paremini toime tulla. Kes otsib abi medikamentidest, kes joogast, meditatsioonist-mindfulnessist, kes eitab probleemi, kes läheb valgele liivale puhkama.

Kuid vahel võib tulla ette ka olukordi, kus enam ise ei tea, aga teistelt abi paluda ka ei oska. Et aga nina veepeal hoida, võib õlekõrsi leida ka elualadelt, kust esmapilgul ühiseid jooni võib-olla ei märkakski.

Näiteks siis näitleja elukutsest. Olles olnud nüüdseks 10 aastat selle valdkonnaga seotud, olen märganud, kuidas mõned küsimused, näiteks mille abil oma rolli üles ehitada, aitavad ka ennast vaimselt hoida ning toetada.

Kuidas seda teha? Esmalt tasuks ehk endalt küsida, milliseid rolle mina kannan ja vahetan? Millistest maskidest ma olen teadlik, et ma kasutan?

Ja kui sealt järgmisena esitada igale sellele küsimustepaar, kes ma olen ja mida ma tahan, võib sealt avaneda täiesti uus kogemus ning teadmine. Ning siis, järgmine kord kui tabad end olukorrast, mis võib-olla esmapilgul tekitab segadust või pinget, siis pane tähele, ega Sa juhuslikult “vales rollis” ei ole.

Ühtlasi, ole teadlik nendest hetkedest, mil rolli vahetad. Mil näiteks see töö-Sina, kes toimetab-korraldab-täidab tööülesandeid, muutub argipäeva-koduseks-Sinaks. Kes võib lubada endale vaikimist, puhkust, enda aega ja ise olemist. Enda prioriteetide esile tõstmist.

Teadlikkuse, teadlike mõtete ja tegevuste, rakendamine oma igapäevaelus on kindlasti üks nendest vahenditest, mille kasulikkusest on viimasel ajal räägitud palju. Teadveloleku praktikad (mindfulness) on viis, mille abil suunata oma tahtlikku tähelepanu sellesse hetke siin ja praegu, andmata hinnanguid olnule või tulevale, rääkimata käesolevale hetkele.

See on kohalolu moment iseendaga, mida me kahjuks aga tihti lubada ei taha, saa või julge. Aga laval, näitlejal, pole muud võimalust kui olla siin ja praegu, kohal, muutmata seda rolli vahepeal kellekski teiseks, kes võib-olla mõtleb, mida peale tööpäeva lõppu on vaja poest tuua.

Seega võib selline teadveloleku praktika, kohalolu treening ja rollist teadvelolek, olla selle argipäeva virr-varri keskel hoopiski puhkusehetk.

Proovi seda teadlikku rollimängu iseendaga. Igav kindlasti ei hakka.