Bakterid ujuvad karjas nagu kalad või loomad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: EMSL/Creative Commons

Paljudel loomadel esineb karjakäitumist ning kaladel parves ujumist, kuid Rootsi teadlaste värskest uuringust selgub, et parves ujumist harrastavad ka mitmed mikroorganismid.

Lundi ülikooli teadlased näitasid, et vetikad ja mikroorganismid kogunevad parvedesse juba väga väikese organismide arvu korral. Kuigi tegu on pelgalt kirjeldava uuringuga, on see oluline, kuna võib meile anda parema arusaama sellest, kuidas mikroorganismid nakatavad peremeesorganismi.

Ühe hüpoteesi kohaselt ei ole mikroorganismidel parvedesse kogunemiseks vaja üht juhti, nagu seda on tavaliselt tarvis näiteks lindudel. Seega peavad karjad moodustuma tuginedes mingile ühtlese aluspõhimõttele.

Lundi ülikooli teadlased koos kolleegidega Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt oletavad, et mikroorganismide oskus grupeeruda on palju arenenum kui seni arvatud. Teadlased kasutasid lattice Boltzmanni meetodeid, mis on teatud tüüpi meetodite klass uurimaks arvuti abil vedelikudünaamikat.

„Meie uuring on füüsikaline seletav mudel sellest, kuidas mikroorganismid liiguvad. Bioloogilisest vaatepunktist on see kasulik, et uurida mikroorganismide grupeerumise kujunemist evolutsiooni seisukohast,“ rääkis uuringu juhtivautor Joakim Stenhammar Lundi ülikooli keemik.

Kui inimene või loom ujub vees tekib järellainetus ja veevoolus, mida teised tunnevad. Teadlased lõid oma uuringu tarvis teoreetilise mudeli, mis kirjeldab, kuidas üksainus mikroorganism suhtleb teistega järellainetuse kaudu, mida iga organism eraldi tekitab.

Nende füüsikaline põhimõte erineb tavapärasest järellainetusest, see aga annab teistele võimaluse tajuda üksteise kohalolu ja mõjutada teineteist ka väga väikese organismide hulga juures.

Selle pinnalt ütlevad teadlased, et mikroorganisme ei saa seega käsitleda kui üksteisest isoleeritud organisme.

Varasemast on teada, et teatud ujuvad bakterid nagu kolibakter ja Salmonella kogunevad parvedesse, et paremini edasi liikuda. Kuid seni puudus teadmine, mis hetkel nad neid parvekesi moodustama hakkavad, teisisõnu: kui palju üksikuid baktereid on tarvis, et nad koonduksid rühma.

Stenhammari uuringu kohaselt läheb neid vaja vähem kui kümme protsenti varemarvatust.

Aga miks bakterid parvedena liiguvad? „Vastandina ühe bakteri liikumisele suudavad parved liikuda sünkroniseeritult, läbida nõnda pikki vahemaid ning kordi kiiremini kui üksik bakter seda suudab,“ selgitas Stenhammar.

Ja mida see teadmine meile annab? Ühelt poolt asetab see oma kohale järjekordse pusletüki, kuidas grupikäitumine töötab bioloogilistes süsteemides. Teisalt annab see võimaluse prognoosida kui kiiresti üks või teine haigustekitaja meie organismis liigub, et vastavalt sellele tegutseda.

Uuring ilmus ajakirjas Physical Review Letters.

Toimetaja: Marju Himma



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: