Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlaste töö toetub 2007. aastal ilmunud uurimusele. Toona muutis ja täiendas Christopher Voigt bakterite nelja geeni. Kolibakterid hakkasid DNA lõikude mõjul tajuma valgust ja varje ning muutma selle peale omaenda tumedust. Tulemuseks olid must-valged pildikesed.

Värskes töös töös leidis Voigt, et kaasaegsete meetoditega saab teha palju enamat. Seekord ehitas töörühm bakterite genoomi 18 geenist koosneva võrgustiku. Mikroobid suutsid hakata seepeale tajuma punast, rohelist ja sinist valgust. Samu värvitoone registreerib inimsilm. Valguse mõjul hakkasid bakterid tootma sama värvi pigmente ja helenduvaid valke.

Katseklaasil kasvavaid mikroobikolooniaid valikuliselt erinevat värvi valgusega valgustades lõi töörühm keerukaid mustreid ja reprosid varem loodud kunstiteostest. Loodavad pildid võtsid kuju 18 tunniga. Sarnaseid tehislikke võrgustikke saab kasutada töörühma sõnul ka praktilisematel eesmärkidel.

Näiteks loodetakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide abil toota tsisternides hulgaliselt kasulikke kemikaale, näiteks kunstlikke magusaineid ja ravimeid. See nõuab aga valke tootvate geenide avaldumise hoolikat koordineerimist. Kasutada saab küll erinevaid keemilisi ühendeid, kuid nende kõikjale vajalikesse kohtadesse jõudmine võtab aega. Kasvulahuse valgustamisel oleks mõju aga pea hetkeline.

Samal põhimõttel saaks Voigti sõnul luua bakteriga iseparanevaid materjale ja end ise komplekteerivaid elektroonikakomponente.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Chemical Biology.