Viimastel aastakümnetel on palju uuritud bakterite võimet saada keskkonna kohta infot keemiliste signaalide kaudu, aga Urs Jenal Baseli ülikoolist ja ta kolleegid kirjeldavad nüüd ajakirjas Science, kuidas bakterid suudavad väga kiiresti mõista, et on ringi ujudes puutunud kokku kõvema pinnaga ja reageerida sellele asjaolule väga kiiresti.

On teada, et mõnedki haigusi tekitavad bakterid kinnituvad kiiresti nakatatava organismi mitmesuguste pindade külge. See on tihti edukaks nakatamiseks hädatarvilik. Kuid Jenal ja kolleegid on nüüd mittepatogeensete Caulobacteritega katseid tehes välja selgitanud, kuidas nemad saavad pindadega kokkupuutest aru oma viburi abil.

Teadlaste enestegi üllatuseks tuli välja, et nende bakterite tundemeele mehhanism on arvatavasti seesama molekulaarne rõngas, mis ajab viburitki ringi. Kui vibur pööreldes millegi vastu puutub, siis tekib teda ringi ajavas rootoris kerge häiritus ja rootorit energiaga varustavates prootonivoogudes tekib väikesi katkestusi.

Jenal ja ta kaastöötajad oletavad, et just selle tõrke peale hakkab bakterirakk kiiresti sünteesima kleepainet, mille abil ta siis pinna külge kinnitub. Kuigi Caulobacter on kahjutu, toimib sama mehhanism üsna kindlasti ka mõnes haigustekitajas, mistõttu aitab uus teadmine loodetavasti edaspidi ka nakkushaigusi paremini vältida ja ravida.