Kaasaegne autoriõigus tugineb ulatuslikele rahvusvahelistele kokkulepetele, mis peegeldavad erinevate ja kohati vastandlike huvide tasakaalu. 

Inauguratsiooniloengul analüüsiti, kuivõrd on digiühiskond seda tasakaalu mõjutanud ning kas seetõttu on vajalik autoriõigust põhjalikult muuta või piisab kehtiva autoriõiguse kohandamisest muutunud tehnoloogilistele tingimustele.

Mitmetes EL-i ning Eesti teadus- ja arendusprojektides intellektuaalse omandi ja innovatsiooni asjatundjana osalenud Kelli sõnul on IT ja teadmistepõhise ühiskonna keskmeks looming. 

“Kuna autoriõigus seondubki loomingu kaitsmise ja kasutamisega, on see hetkel väga aktuaalne teema. Suuremaid probleeme on huvide tasakaalustamine. Autoritel, ettevõtjatel ja ühiskonnal on erinevad huvid. Üks kesksemaid probleeme autorile on see, et tema huvid ei ole tagatud. Autor jääb tihti väärtusahelast välja, kuna loomingu pealt teenivad pigem ettevõtjad,“ rääkis Kelli, kelle sõnul puudutab autoriõiguse teema meist igaüht.

“Me oleme kõik autorid ja kasutame igapäevaselt teiste loomingut,“ lisas Kelli. Ta rõhutab, et see, kui me autoriõiguse teemat ei tunne, ei tähenda, et meil sellega kokkupuudet ei oleks.

Loengus käsitleti autoriõiguse ja digiühiskonna seoseid autoriõiguse süsteemi kesksete koostisosade kontekstis. 

Esmalt vaadeldi, kas autor, autorsus ja autori looming (teos) sobituvad digiühiskonnaga. Seejärel analüüsiti autori isiklike ja varaliste õiguste ning nende piirangutega seonduvat. Aleksei Kelli pööras tähelepanu Euroopa Liidu tasandil toimuvatele digiühiskonda puudutavatele autoriõiguslikele arengutele.

Loe, kuidas Aleksei Kelli oma uurimisteemani jõudis ning millist naljakat seika ta ülikoolist meenutab:

Mis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?

Minu peamine uurimisvaldkond on intellektuaalne omand. See hõlmab nii autoriõigust, autoriõigusega kaasnevaid õigusi (esitajate, fonogrammitootjate, andmebaaside tegijate jms õigusi) ning tööstusomandit, mille paljudest alaliikidest on tuntumad patendiõigus ja kaubamärgiõigus.

Intellektuaalset omandit iseloomustab interdistsiplinaarsus. Sellel on seos tehnoloogia, majanduse, loomepsühholoogia ja kultuuriga. Intellektuaalne omand on vajalik enamikes valdkondades. Näiteks ettevõtja peab oskama kaitsta oma intellektuaalset omandit, sest see on tema jaoks üheks väärtuslikumaks varaks. Ühiskonna jaoks on jällegi oluline teada, millistel juhtudel võib kasutada teistele kuuluvat intellektuaalset omandit. 

Mind isiklikult huvitab intellektuaalse omandi mõju innovatsioonile ning selle kasutamine digitaalses ja teadmistepõhises ühiskonnas. Intellektuaalse omandi juurde jõudsin tänu oma õpetajale ja doktoritöö juhendajale professor Heiki Pisukesele. 

Millist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?

Intellektuaalne omand on äärmiselt eripalgeline ja dünaamiline valdkond. Pidevalt toimuvad arengud rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu tasandil. Tänapäeva infoühiskond muudab olukorra keerukamaks, kuna eksisteerib informatsiooni üleküllus. Näiteks väljendi “intellektuaalne omand” otsing Googles annab 246 000 000 tulemust. Selle taustal muutub allika usaldusväärsus väga oluliseks.

Rahvusvahelises kontekstis soovitaks ma lugeda Columbia ülikooli professori Jane Ginsburgi teoseid. Eesti autoritest on professor Heiki Pisuke kirjutanud heal tasemel analüüse. Sissejuhatuseks võib lugeda ka ülemaailmse intellektuaalse omandi organisatsiooni WIPO ja Euroopa Komisjoni kodulehtedel olevaid materjale.

Kes või mis on teie akadeemilise karjääri suurimad mõjutajad?

Alustasin tööd Tartu ülikoolis intellektuaalse omandi õiguse assistendina 1. detsembril 2003. Isikuliselt on minu karjääri suurimad mõjutajad professor Heiki Pisuke, professor Tõnis Mets ja professor Paul Varul. Olulisel kohal on olnud ka koostöö teiste kolleegidega Eestist ja välismaalt.

Lisaks võib märkida, et TÜ õigusteaduskond on hea koht töötamiseks. Teadustöö tegemiseks on oluline akadeemiline vabadus, mõistvad ja toetavad kolleegid ning liigse administratiivse koormuse vältimine.

Kirjeldage mõnda vahvat seika õppetööst või ülikoolielust.

Ükskord juhtus nii, et pidasin loengut ja diskuteerisin üliõpilastega pool tundi, kuni selgus, et olin auditooriumid segi ajanud. Teine lektor ootas kogu selle aja kannatlikult ukse taga.

Millised on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?

Peamine eesmärk on eelkõige kvaliteetne teadustöö. Doktorandi ja noore teadlasena on teaduse kvantiteet (publikatsioonide arv) väga oluline. Järgneva viie aasta jooksul tahan tuua oma valdkonda rohkem uusi originaalseid ideid ja mõjutada ühiskondlikke protsesse. 

Tehtav teadustöö peab aitama kaasa Eesti strateegia- ja poliitikakujundamisele nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. 

Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks kindlat valemit ei ole. Oluline on pühenduda valdkonnale ning teha erineva taustaga ekspertidega koostööd. Märksõnaks on kindlasti ka interdistsiplinaarsus ja avalikkuse teavitamine valdkonna arengutest. Samavõrd oluline ning pühendumust nõudev on ka uute erialaspetsialistide ettevalmistamine nii doktoritöö kui ka eelnevatel tasemetel.  

Seega on oluline juhtida eriala edasi selle kogu dünaamikas nii teadus-, õppe kui ka ühiskonna teavitustöös.

Millised on teie põhimõtted õppetöös? On teil oma õpetamisfilosoofia?

Õppe- ja teadustöö on omavahel seotud. Kui valdkonnas teadustööd ei tee, siis on keeruline ka kvaliteetselt ülikoolis õpetada. Teadustöö on õpetamisel vundamendiks.

Lisaks valdkonna tundmisele on oluline ka esinemisoskus. Õppejõu amet on teatud mõttes sarnane näitleja tööga. Žanr sõltub esinemiskohast ja esitatavast materjalist ning võib ulatuda draamast meelelahutuseni. Kontaktõppega peab kaasnema mingi lisandväärtus võrreldes materjali lugemisega. Lisandväärtuse komponendiks on diskussioon ja teatud emotsionaalse tausta loomine. 

Intellektuaalne omand on piisavalt loominguline valdkond, mis tähendab, et pidevalt tuleb otsida uusi vorme õppetööks.

Millised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?

Kuna akadeemiline töö eeldab paljuski istumist arvuti ees, siis taastumiseks on vaja füüsilisi tegevusi. Mulle sobivad nii tervisesport kui ka füüsiline töö. Väga olulisel kohal on kindlasti ka tegelemine tütarde ja oma kassiga.

Aleksei Kelli. Autor: Ekraanitõmmis

Professor Aleksei Kelli kaitses oma doktoritöö Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 2009. aastal. Ta on olnud külalisteadur Columbia ülikooli õigusteaduskonnas (2010) ning Uppsala ülikooli innovatsioonikeskuses (2011).

Aleksei Kelli tegeleb digitaalsete keeleressursside õiguslike küsimustega Tartu ülikoolis ja eesti keele instituudis ning ta on CLARIN ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure) õiguskommitee juhataja. Ta on ka vastutav täitja teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi avatud teaduse valdkonnas.

Aleksei Kelli on juhtinud intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimise töögruppi (2012.–2014. aastal justiitsministeeriumis). Ta oli vastutav projekti eest, mis oli pühendatud tööstuse ja teadusasutuste koostöö ning teadmussiirde edendamisele Ukrainas (2015.–2016. aastal välisministeeriumis) ning ta oli teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi intellektuaalse omandi seirevaldkonna põhiekspert (2011.–2015. aastal haridus- ja teadusministeeriumis). 

Aleksei Kelli on olnud ÜRO intellektuaalse omandi ekspertgrupi (Team of Specialists on Intellectual Property) liige (2010.–2013. aastal ÜRO Euroopa majanduskomisjonis).