Keeletehnoloogiliste IT-lahenduste arendamiseks on vaja täpsustada autoriõigusi ({{commentsTotal}})

Eestikeelsed keeletehnoloogia rakendused on pigem erandiks.
Eestikeelsed keeletehnoloogia rakendused on pigem erandiks. Autor/allikas: PM/Scanpix

Keeletehnoloogiliste IT-lahenduste arenguks on vaja suurendada kontakti tarkvara arendajatega ja saada selgemaks autoriõigusega seotud küsimused.

Keeletehnoloogilised IT-lahendused annavad inimestele võimaluse arvutis ja üldse digimaailmas omas keeles hakkama saada. Millises seisus on lahendused, mis toetavad digimaailmas eesti keele kasutamist, sellest räägitakse täna Tartus toimuval Eesti keeletehnoloogia konverentsil, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Keeletehnoloogiaga seonduvad IT-lahendused hõlmavad näiteks kõnetuvastust, masintõlget ja subtiitrite ettelugemist. Eesti keele instituudi (EKI) keeletehnoloogia osakonna juhtaja Tõnis Nurk ütles, et kõik need lahendused aitavad kaasa keele säilimisele.

"Tänapäevane maailm ikkagi läheb suures osas arvutitesse ja internetti ning seetõttu on väga oluline, et eestlased saaksid masinatega eesti keeles suhelda," rääkis Nurk. Ta leidis, kui eesti keel tehnoloogiasse üle ei kandu, siis hakkavad paratamatult teised keeled peale tulema.

"Rääkides näiteks inglise keele peale tulekust, siis lõpuks ei oska lapsed enam üldse eesti keeles arvutivallas suhelda," nentis Nurk.

EKI keeletehnoloogia osakonna juhataja sõnul meeldib meile öelda, et eesti keel on saja parima infotehnoloogiliselt kaetud keele hulgas, kuid ta märkis, et siiski on tegemist väikese keelega, mistõttu on riiklik tugi tehnoloogilise eesti keele arendamisel väga vajalik. Seda eriti erinevate teenuste ja tegevuste välja arendamisel.

Autoriõigustel on veel arenemisruumi

Eesti keeleressursside keskuse juht Kadri Vider rääkis, et praegu seisavad keeletehnoloogilised IT-lahendused silmitsi kahe põhilise väljakutsega.

"Kuidas saavutada kontakti nüüd IT-lahenduste arendajatega, et lahenduste välja töötamisel võetaks arvesse eesti keele omapära, ja teine väljakutse, millega me silmitsi seisame, on mõneti juriidiline probleem, kus siis selleks, et keeletehnoloogiat arendada, peab olema keeleandmestikku," selgitas Vider.

Keeleandmestikku digimaailmas pole iseenesest keeruline kätte saada, kuid sageli on see andmestik autoriõigusega kaitstud teos. "Seal on autoriõigusel veel natuke arenguruumi, et seda andmestikku saaks kasutada teaduslikel eesmärkidel ja mitte niivõrd keskenduda teose varalistele õigustele," sõnas Vider.

Mitte keegi teine meie eest eesti keelt ei säilita

Niisiis, keeletehnoloogiate loomiseks on vaja arvutil eõpetada eesti keelt ehk teisisõnu kasutada palju autoriõigusega kaitstud materjale. Tartu ülikooli intellektuaalse omandi dotsent Aleksei Kelli märkis, et küsimus on selles, kuidas sobitada tehnoloogia võimalused õigusraamistikku.

"Kui need autoriõiguse regulatsioonid omal ajal loodi, siis nende eesmärgiks oli kaitsta individuaalseid ükski autoreid, kes on teinud oma luuletuse või skulptuuri," selgitas Kelli. Tema hinnangul on tänane olukord aga selline, et digitaalsed tehnoloogiad pakuvad masskasutamise võimalust.

"Õnneks meie autoriõiguste seadus ütleb seda, et teoseid tohib kasutada teadustöö eesmärkidel," tõdes Kelli. Praegu justiitsministeeriumis olevas uues autoriõiguse ja kaasnevate õiguste seaduste eelnõus on eraldi välja toodud tekstikaebe erandid.

"Sellega ei looda erandit, vaid pigem täpsustatakse ja rõhutatakse keeletehnoloogia tähtsust Eesti jaoks, sest meie keel on väga väike keel ja juba meie põhiseaduses seatakse eesmärgiks, et me peame tegema kõik ennast oleneva, et see säiliks, kuna mitte keegi teine ei hakka seda tegema meie eest," rõhutas Kelli.

Toimetaja: Allan Rajavee



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: