Euroopas nähakse noori nii haavatava grupina kui ka rahvusliku rikkusena ({{commentsTotal}})

Noored Kooli programm loodi 2006. aastal missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi.
Noored Kooli programm loodi 2006. aastal missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi. Autor/allikas: Noored kooli

Euroopa riikides nähakse noori ühelt poolt haavatava grupina ja teisalt rahvusliku rikkusena, selgus kaheksas Euroopa Liidu riigis korraldatud uuringust. 

Uuringu “Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused” käigus analüüsiti Eestis, Itaalias, Kreekas, Portugalis, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis ja Ühendkuningriigis kokku 58 poliitikadokumenti ning intervjueeriti 112 riigi- ja kohaliku tasandi poliitikakujundajat. 

Analüüsist selgus, et laias laastus nähakse noori Euroopa riikides üsna sarnaselt. Ühelt poolt käsitletakse neid haavatava ja kaitset vajava grupina, teisalt suhtutakse neisse kui rahvuslikku rikkusesse. 

Riikide kultuurilise ja majandusliku heaolu seisukohalt peetakse oluliseks nii noorte integreerimist tööturule kui ka nende edasijõudmist haridusteel. Samal ajal pööratakse palju tähelepanu sellele, et noori kuritegevusest ja meelemürkidest eemal hoida. 

Poliitikakujundajatega tehtud intervjuudest jäi rahvusvahelises võrdluses kõlama, et noorte kaasamiseks Euroopa Liidu teemadel ja ühiskonnaelus osalemiseks on juba praegu häid praktikaid, nagu näiteks Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+ ja struktureeritud dialoog, mis kujutab endast noorte ja poliitikakujundajate aruteluprotsessi noorte arvamusega arvestamiseks noortepoliitika kujundamisel. 

“Eesti noortevaldkonna eksperdid olid üleeuroopaliste kaasamispraktikate suhtes samas pigem kriitilised ning leidsid, et struktureeritud dialoogil on palju arenguruumi, et noorte arvamused viiksid reaalsete tulemuste ja muutusteni noortepoliitikas. Intervjuudes toodi korduvalt välja sedagi, et noorte probleemid erinevates Euroopa riikides ei ole päris ühesugused, mistõttu tuleb noortevaldkonnas Euroopa tasandi trendide kõrval alati arvestada kohaliku kontekstiga,” selgitas Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.

Uuringu autorid annavad neli soovitust, kuidas noorte positiivset ja loovat kaasamist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil senisest enam soodustada:

  1. Vaja on arendada teadmispõhist sotsiaal-, haridus- ja kultuuripoliitikat, mis aitaks vähendada struktuurset ebavõrdsust noorte seas.
  2. Euroopa noortepoliitika peab olema mitmekesisust toetav ning püüdlema arvamuste paljususe ja ebavõrdsuse vähendamise suunas.

  3. Kriitilisele mõtlemisele tuginev poliitika- ja kodanikuharidus peab saama noortepoliitika osaks.

  4. Noortepoliitika ei pea olema seotud ainult riiklike institutsioonidega, vaid ka poliitiliste ja kodanikuühenduste, erasektori ja meediaorganisatsioonidega.

Projekti CATCH-EyoU juhitakse Bologna ülikoolist ning seda rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020. Rohkem informatsiooni leiab projekti tulemusi tutvustavast koondraportist, mida on võimalik alla laadida projekti kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: