Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse ({{commentsTotal}})

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Kui aastal 2005 tundus, et eri rahvustest noorte identiteedi- ja väärtusorientatsioonid on muutumas sarnaseks, siis 2015. aastal näib, et eesti ja vene noored väärtustavad erinevaid asju. Vene noorte puhul torkab silma sarnaselt oma vanematega vaimsuse väärtustamine. Eesti ja vene noori ühendab aga ühine individuaalsuse austamine.

Just sellised tulemused tõusevad esile värskest avaliku arvamuse uuringust Mina.Maailm.Meedia, milles muu hulgas vaadatakse, kuidas on muutunud Eesti elanike väärtused ja identiteedid.

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased on alates 2002. aastast kogunud iga kolme aasta järel andmeid Eesti elanike maailmavaate, ühiskonnas osalemise ning meediatarbimise kohta. Eesti mahukaim ja ülevaatlikem avaliku arvamuse uuring kannabki nime Mina.Maailm.Meedia ehk lühidalt MeeMa.

“Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002-2014 tulemused”
Autorid: Kogumiku toimetajad on Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm. Monograafia autoriteks on 19 TÜ ühiskonnateaduste instituudi õppejõudu, doktoranti ja magistriõppe vilistlast.
Valim: Eesti elanikkonna suhtes esinduslik valim 1500 inimest vanuses 15-79.
Analüüs: Raamatus on esitatud uuringu peamised empiirilised tulemused ja analüütilised üldistused viimase 15 aasta arengutest Eesti ühiskonnas. Detailsemalt on vaadeldud viimase, 2014. aasta küsitluse tulemusi, võrreldes neid varasemates küsitlusvoorudes saadud andmetega.

Millised on Eesti elanike väärtused?

MeeMa väärtuste ja identiteedi peatüki autorid Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm kirjutavad, et nii 2002. kui 2014. aastal on pingerea tippu koondunud eelkõige inimese füüsilise heaolu ja turvalise keskkonnaga seonduvad väärtused nagu tervis, rahu maailmas, tugev perekond, riigi julgeolek.

Pingerea lõpuossa jäävad mõlemal aastal valdavalt individualistlikud väärtused nagu võimu omamine, ühiskondlik tunnustus, huvitav elu, jõukus, aga ka traditsiooniline väärtus lunastus.

Mis on muutunud Eesti elanike väärtustes?

“Väärtuste pingerida on püsinud suhteliselt muutmatuna,” märgib Veronika Kalmus. Pingerea tipus on inimese füüsilise heaolu ja turvalise keskkonnaga seotud väärtused, nagu näiteks tervis, puhas keskkond ja rahu maailmas.

Pingerea lõppu jäävad individualistlikud väärtused ja ka näiteks lunastus. Seal ei ole suuri muutusi toimunud.

“Muutused on aga toimunud väärtuste struktuuris ehk siis selles, kuidas väärtused omavahel seostuvad inimeste teadvuses,” selgitab Veronika Kalmus.

Välja võib tuua selle, et välispoliitilise turvalisusega seonduvad väärtused nagu riigi julgeolek ja rahu maailmas moodustavad täiesti iseseisva väärtuste kimbu.

“Ja niisuguse muutuse põhjuseks võib olla ka asjaolu, et me viisime oma küsitluse läbi vahetult pärast seda kui Venemaa oli korraldanud agressiooni Ukrainas ehk siis välispoliitiline turvalisus võis seetõttu muutuda olulisemaks.”

Analüüsi tulemused kinnitavad varasemat uuringute tulemusi, mis viitavad vähemusrühma etniseerumisele – etniline kuuluvus muutub teistest identiteetidest (nt poliitilisest identiteedist) domineerivamaks ja asub inimeste enesemääratluses kesksele kohale. Selle tähtsustamise kaudu püütakse ka kompenseerida tunnetatud madalamat sotsiaalset staatust ja muid negatiivseid kogemusi.

“Me näeme üsnagi tugevat tendentsi etniseerumisele ja seda siis venekeelse elanikkonna seas, mis siis tähendab seda, et enesemääratluses just nimelt etniline identiteet on tõusnud olulisemale kohale, see on tähtsam kui näiteks riigi identiteet ehk poliitiline identiteet ja seda tegelikult ka eestlaste puhul.”

Kas teadsid et...

  • Väärtuste uurimises on kaks koolkonda. 1) Kroeberi ja Kluckhohni põlvkond leiab, et väärtused on abstraktne ettekujutus soovitavast, mis ei pruugi väljenduda inimeste igapäevakäitumises. 2) Ronald Ingleharti järgivad uurijad leivad aga et, väärtused väljendavad inimeste reaktsioone sotsiaal-majandusliku keskkonna muutustele.
  • Vaesemates ühiskondades on olulised nn puudus- ehk defitsiidiväärtused, nagu jõukus.
  • Ühiskonna majandusliku seisundi paranedes nende väärtuste olulisus langeb, esiplaanile tõusevad nn pehmemad väärtused, nagu sõbrad, huvitav elu, puhas keskkond jne.
  • Väärtusi saab jagada traditsioonilisteks (nt lunastus), modernseteks (nt võim, jõukus, tehnika areng) ja postmodernseteks (nt tervis, rahu maailmas).


osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: