Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.
„Senised andmed näitavad, et looduskeskkonna väärtustamine on muutunud viimasel kümnel aastal tähtsamaks pigem nendes maades, mis on olnud majanduskriisist enam räsitud ja kus on olnud enam sotsiaalseid probleeme. Ilmselt otsivad inimesed majanduslikult keerulistel aegadel rohkem tasakaalu ja loodus võib osutuda väärtuslikuks ning peaaegu et tasuta rahu allikaks,“ selgitab uuringu tagamaid Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur Kati Orru.
Uuring käsitleb inimeste valmisolekut aktsepteerida ressursisäästlikumaid lahendusi oma elus, energia kasutamise temaatikaid ning suhtumist eri tüüpi energiaallikate ja maavarade kasutamisse.
„Meie senised uuringud näitavad, et inimeste praktilised kogemused mõjutavad keskkonnahoiakuid. Näiteks Vahemeremaades – Itaalias, Hispaanias, Kreekas, kus on enam kliimamuutustest tulenevaid surmasid – on keskkonnateadlikkus oluliselt tõusnud. Inimestele on iseloomulik, et just negatiivsed kogemused juhivad meie tähelepanu looduse ja enda haavatavusele,“ lisab Orru.
Euroopa sotsiaaluuringut (ESS, European Social Survey) rahastatakse Eesti teaduse infrastruktuuri projektina haridus- ja teadusministeeriumi poolt ja seda viiakse läbi koostöös statistikaametiga. Alates 2004. aastast viiakse Euroopa sotsiaaluuringut läbi rahvusvahelises koostöös ligi 20 riigis üheaegselt. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tartu ülikool.
Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool