Kõre tõi välja, et karusloomakasvatus on seotud tihedalt teiste põllumajandusvaldkondadega. ''Eriti kiskjaliste karusloomade söödaks kasutatakse teiste loomatööstuste ja kalatööstuste jäätmeid. Muidu peaks neid jäätmeid utiliseerima, mis on tegelikult keskkonnale koormus,'' sõnas mees. Kasvatusest tekkiv sõnnik ja lihakehad lähevad aga kõik uuesti ringlusse. Kui esimesest toodetakse näiteks komposti, siis lihast toodetakse sööta teistele lihatoidulistele loomadele.

Samuti märkis Kõre, et päriskarusnahk on võrreldes kunstkarusnahaga keskkonnasõbralikum. ''Karusnahk on bioloogiliselt lagunev toode ja võrreldes kunstkarusnahaga on selle tootmise ökoloogiline jalajälg väiksem*. Päriskarusnahk kestab 30—50 aastat sõltuvalt sellest, kuidas seda hoida. Kunstkarusnahk muutub tarbetuks mõne aastaga ja looduses see ei kõdune,'' laiendas juht.

Farmides kasvavad loomad aga tema sõnul enam vabas looduses hakkama ei saaks. ''Karusloomafarmides on loomi aretatud mõnisada aastat. Kuna üks põlvkond vastab ühele aastale, siis on siin mitmesaja põlvkonna jooksul aretatud loomad. Nad ei ole metsloomad. Aretuse käigus on saadud erinevaid värvuse variante, mida metsas ei esine,'' sõnas Kõre.

Kõre lisas, et karusloomade Eestis kasvatamine on mõnes mõttes kahest halvast parem variant. ''Nõudlus ja tarbimine karusloomatoodete järele maailmas on olemas ja juhul kui näiteks Eestis ei kasvataks karusloomi, siis need (farmid) koliks muudesse riikidesse ja halvimal juhul riikidesse, kus puudub kontroll ja ei järgita heaolureegleid, mis on täna Euroopas standarditena välja töötatud ja täna siin ka me siin täidame ja jälgime,'' selgitas juht.

Viimaks märkis mees, et talitajate armastus loomade vastu on karusloomade kasvatamise lahutamatu osa. ''Need inimesed, kes loomadega otseselt tegelevad, nad armastavad neid, suhtlevad nendega, nad räägivad nendega igapäevaselt ja ainult nii on võimalik seda teha,'' laiendas Kõre.

Alar Kõre rääkis karusloomade kasvatamisest ETV2s linastuva filmi ''Karusnahas'' (Inside Fur, Norra/Taani 2014) raames. Teisipäeval, 24. mail kell 20.05 eetrisse jõudev provokatiivne film annab aimu Põhjamaade karusnahatööstuse telgitagustest.

*- Kuigi päriskarusnahk on tõepoolest biolagunev ja kestab kunstkarusnahast kauem, kulub selle tootmiseks rohkem energiat. Üheseid tõendeid ühe või teise suuremast keskkonnasõbralikkusest napib.