Seejuures on etniliselt erinevate inimeste sisserände vastu tugevamalt vanemad vanusegrupid, vene kodukeelega inimesed, eeslinnade elanikud ja tööl mitte käivad inimesed.

Kõige vähem soovitakse sisserändajaid väljaspool Euroopat asuvatest vaesematest riikides. Sellisest riikidest lähtuvasse sisserändesse suhtuvad kõige toetavamalt noored, kõrgharitud ja sellised inimesed, kes on ise oma elu jooksul elanud väljaspool Eestit.

Enamiku kohaliku rahvastikuga sama nahavärviga või samast rahvusest inimeste sisserände lubatavuse osas on Eesti Euroopas keskmiste hulgas. Ent kohalikust elanikkonnast nahavärvi või rahvuse poolest erinevate inimeste ning vaesematest riikidest pärit inimeste sisserände lubatavust piiraks Eesti inimesed keskmisest eurooplasest rohkem.

Selles osas on eestimaalaste hoiakud sarnased iirlastele, austerlastele ja soomlastele. Kõige sõbralikumad on kohalikust elanikkonnast erineva nahavärvi või rahvuse poolest erinevate ning vaesematest riikidest pärit inimeste sisserände lubatavuse osas rootslased, sakslased ja norralased.

Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.