„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda. „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“

Eesti inimesed eelistavad sisserändajate hulgas näha pigem endaga kultuuriliselt sarnaseid inimesi. Oluliseks peetakse seda, et tulijad võtaksid omaks siinse elulaadi ja omandaksid eesti keele. Samas peetakse oluliseks siiski ka omandatavaid oskusi nagu haridus, ja Eestile vajalikud tööoskused, kuid ka kaasasündinud omadusi nagu näiteks valge nahavärv.

Eesti elanikud tajuvad sisserännet võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega sagedamini kahjulikuna. Kõige sagedamini hindavad eestimaalased kahjulikuks sisserände mõju kuritegevusele.

Vanus mõjutab suhtumist

Sisserännet peavad kasulikumaks nooremad, välismaal elamise ja positiivse kontakti kogemusega inimesed, kellel on üldine kalduvus teisi usaldada.

Suhtumine sisserändesse on seotud sisserändes kasulikkuse nägemisega. Sisserändes näevad kasu need, kes ei poolda mono-kultuursust ning on oma eluga rahul.

Vanemad inimesed aga peavad sisserännet Eestile vähem kasulikuks. Nad arvavad sagedamini, et sisseränne kahjustab siinseid religioosseid tavasid, ohustab siseturvalisust ning kahjustab majandust.

Mida vanem inimene, seda enam on ta vastu, et tal oleks teisest rahvusest või teise nahavärviga ülemus.
Samuti on eakamad inimesed vähem valmis sisserändajaid Eesti ellu sisseelamisel abistama. Samas kalduvad vanemad inimesed noorematest sagedamini arvama, et Eestisse elama asunud inimestel on üldiselt raske või isegi väga raske Eesti eluga kohaneda.

See võib olla seotud asjaoluga, et vanemad vastajad ise seavad rangemaid tingimusi, millele Eestisse elama asuvad inimesed nende arvates peaksid vastama. Võrreldes noorematega on vanemad inimesed ka valivamad sisserändajate tausta suhtes ehk neile on olulisem, et sisserändajad oleksid hea hariduse, kristliku tausta, valge naha ja Eestile vajalike tööoskustega ning et sisserändaja oleks valmis omaks võtma Eestile omase elulaadi.

Vene emakeelega inimesed pooldavad taotluste läbivaatamisel leebust

Uuringus tuuakse välja, et koduse keele osas on andmeanalüüsi tulemused kohati vastuolulised.

Ühelt poolt on Eesti keelt kõnelevad inimesed venekeelsetest enam valmis lubama Eestisse rohkem teise nahavärviga või teisest rahvusest ning vaesematest Euroopa riikidest pärit sisserändajaid, sh lihttöölisi, ja arvavad vene keele kõnelejatest enam, et sisserändajad loovad töökohti juurde, mitte ei võta neid ära.

Teiselt poolt on eestikeelsete inimeste ootused sisserändajatele kõrgemad. Neile on oluline, et sisserändajatel oleks hea haridustase, oskaksid eesti keelt ja neil oleks kristlik taust. Samuti on oluline, et sisserändajad võtaksid omaks Eestile omase elulaadi.

Võrreldes vene emakeelega inimestest pooldavad eestlased, et siia elama asujatele tehtaks tugevamat teadmiste kontrolli. Samuti ei toeta eesti emakeelega inimesed seda, et sisserändajad saaksid kohe Eesti kodanikega samasugused õigused sotsiaaltoetustele ja -teenustele.

Seejuures usuvad eesti keele kõnelejad vene keele kõnelejatest rohkem, et sisserändajatel on väga kerge või üldiselt kerge Eestis kohaneda, ning nad on rohkem valmis sisserändajaid Eesti ühiskonda sisseelamisel aitama. Seevastu toetavad vene kodukeelega inimesed eestikeelsetest rohkem seisukohta, et pagulastaotluste läbivaatamisel tuleks olla leebe.

Kutseharidusega inimestel on keeruline näha rändest tulevat kasu

Kõrgharidusega inimesed on sisserände suhtes positiivsemad ning võrreldes madalama haridusega inimestega on nad rohkem altid lubama riiki nii siinsete inimestega sama nahavärviga või samast rahvusest inimesi, vaesematest Euroopa riikidest tulevaid inimesi kui ka väljaspool Euroopat asuvatest vaesematest riikidest pärit inimesi.

Kõrgharidusega inimestele on olulisem, et sisserändajatel oleks hea haridustase ja et nad oskaksid eesti keelt. Sarnaselt kutseharidusega elanikud peavad kõrgharitud, võrreldes kesk- või põhiharidusega inimestega, olulisemaks sisserändajate kristlikku tausta ning Eestile vajalike tööoskuste olemasolu.

Samas ei pea kõrgharidusega inimesed nii oluliseks sisserändajate Eesti ühiskonna alaste teadmiste kontrollimist ja nad peavad Eesti valitsuse tegevust uussisserändajate kohtlemisel halvemaks.

Kutseharidusega inimestel on kõige keerulisem näha rändest tulenevat kasu. Nimelt peavad nad, võrreldes kõrgharidusega inimestega, sisserändajate mõju majandusele negatiivsemaks ning arvavad enam, et sisserändajad võtavad pigem töökohti ära, kui tekitavad neid juurde.

Kui vaadata hoiakuid sisserände suhtes ametigruppide kaupa, siis kalduvad teenindajad ja lihttöölised juhtidest sagedamini arvama, et sisserändajad võtavad kohalikelt töökohti ära, mitte ei loo neid juurde

Kutseharidusega inimesed on ka vähem sallivad töö tõttu siia tulevate migrantide vastu. Nad on rohkem vastu kui kõrgharidusega inimesed, et neil oleks teise nahavärviga või teisest rahvusest ülemus.

Tööl käivate inimeste hoiakud sisserände suhtes on positiivsemad kui mittetöötavate inimeste omad. Ühtlasi on tööl käivad inimesed mittetöötavatest rohkem valmis ise abistama sisserändajaid Eesti ühiskonda sisseelamisel ning nad pooldavad rohkem seda, et riik pakuks sisserändajatele ühiskonda integreerumiseks tasuta toetavaid teenuseid.

Uuringu autorid tegid analüüsi tulemustest lähtuvalt rea soovitusi:
* Oluline on vähendada sisserändajatega seotud põhjendamatuid hirme ja muuta sisserändajate kui ühtse rühma käsitlust. Kuna inimeste hoiakuid mõjutab isiklik kogemus võõramaalastega, tuleb eelarvamuste vähendamisel kasuks positiivsete kogemuste ja informatsiooni saamise võimalus.
* Laiemalt tasub tutvustada sisserändega ja sisserändajatega seotud kasu.
* Arendada tasub kohalike inimeste kultuurilisi üldpädevusi ehk tutvustada Eesti elanikele erinevaid kultuure ja kombeid. Seda annaks kõige tõhusamalt teha koolides, mistõttu oleks tark sel teemal koolitada õpetajaid, noorsootöötajaid, politseinikke jt.
* Euroopa riikide võrdluses torkab Eesti silma rassistlike arusaamade laia levikuga. Kuna see on üks diskrimineerimise vorm on tarvilik vähendada rassistlikke arusaamu ning sellega tuleb tegelda kõigis vanusrühmades juba suhteliselt varajasest noorusest alates.
* Inimesed, kes ei usalda teisi inimesi ega riigiinstitutsioone, on sisserände suhtes negatiivsemalt meelestatud. Seega on üks viis muuta hoiakud sisserände suhtes positiivsemaks suurendada inimeste üldist usaldust riigi ja sellega seotud institutsioonide vastu. 
* Kuna eestlaste ootused sisserändajate kohanemisele on sarnased soomlaste samalaadsete ootustega ning ka Eesti ja Soome ühiskonnad on kultuuriliselt sarnased, võib olla otstarbekas sisserändajate lõimimise kogemuste omandamine põhjanaabritelt. 

Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning siseministeerium.