Realo peegeldas loengus praegu ühiskonnas toimuvat ning küsis, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada.

Ta kirjeldas, et Eesti meedias ning avalikus ruumis arutletakse tõsimeeli ja kirglikult selle üle, kes on õige eestlane. „Küsimus on ammu väljunud algsest vastandusest eestlased versus mitte-eestlased, kus viimaste all peeti peamiselt silmas Eesti venekeelset elanikkonda,“ arutles Realo.

Professor rääkis, et Euroopa pagulaskriisi ja kooseluseaduse ümber esile kerkinud arutelu valguses on eestluse ja eestlaseks olemise tuum saanud hoopis laiema tähenduse. „Kes siis on see õige eestlane? Kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada? Kuivõrd eestlaste isiksuse seadumused ja väärtused ühiskondlikule sallivusele ja avatusele kaasa aitavad või seda pigem takistavad?“ küsis professor Realo.

"Aktuaalsele kaamerale" selgitas Realo, kes on õige eestlane. "Õige eestlane on see inimene, kes arvab, et ta on eestlane ja ennast eestlaseks peab. Ma ei näe võimalust, et oleks olemas ükski teine tõupuhta eestlase definitsioon," ütles ta.

Tänaval jalutavad inimesed defineerivad eestlast professoriga küllalt sarnaselt.

"Ma arvan, et inimene, kes tunneb end hinges eestlasena, kes identifitseerib ennast eestlasena, mitte ei ole inimene, kes lihtsalt elab Eestimaal," selgitas Roomet Ots.

"Õige eestlane, ma arvan, on see, kes tunneb ennast eestlasena ja arvab, et saab siia Eesti ühiskonda panustada ja tunneb ennast hästi," arvas Meeri Lembinen.

"Mina olen õige eestlane, sina oled õige eestlane. Mina arvan, et ühest küljest on tegemist väga abstraktse mõistega, et me ei saagi talle nii sõrme peale panna," rääkis Aare Ristikivi.

Realo sõnul saavad ka mujalt tulnud inimesed olla eestlased.

"Loomulikult, kui need inimesed, kes Eestisse erinevatel põhjustel tulevad, soovivad olla eestlased, hindavad Eestimaad ja kultuuri, nad peavad seda oluliseks, siis see rahvusidentiteet ei teki tühjast kohast, enamasti inimestel on ikka mingisugune põhjus, et olla ühe või teise rahva esindaja. Nii et kui need sisserändajad ja pagulased tunnevad sidet selle maa ja rahvaga, siis on nad samavõrra eestlased kui kõik me teised," selgitas professor.

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professoriks valiti Anu Realo 2014. aastal. Viimasel kolmel aastal oli ta Eesti teaduste akadeemia uurija-professor Tartu ülikooli psühholoogia instituudis, alates 2016. aastast töötab lisaks Tartu ülikoolile professorina ka Warwicki ülikoolis Inglismaal.

Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, sotsiaalne kapital, väärtused ning subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. 2010. aastal pälvis Anu Realo Eesti Vabariigi teaduspreemia uurimustesarja „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis“ eest.