Tõepoolest, jõuludega võivad kaasneda vastik ilm, perekondlikud hõõrumised, alkoholi kuritarvitamine, ülesöömine, vähene liikumine ning jõulukingituste ostmisest tulenev surve rahakotile, mis eluga rahulolu sugugi ei kergita. Seetõttu võttis Michael Mutz Göttingeni ülikoolist uurida, kas on võimalik, et jõulude tõttu eluga rahulolu kogu Euroopas kollektiivselt langeb ning võrdles ESSi andmeid kasutades inimeste eluga rahulolule antud hinnanguid jõuluperioodil ja ülejäänud aasta vältel.

Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et inimesed on jõulude eel ja ajal eluga vähem rahul kui ülejäänud aasta jooksul. Samuti langeb jõuluperioodil inimeste emotsionaalne heaolu.

Selles mustris on siiski üks erand. Kristlastel, eriti sügavalt usklikel, jõulude ajal eluga rahulolu ei lange.

Varasemad uuringud on näidanud, et eluga rahulolu ja emotsionaalse heaolu langus jõulude ajal ei ole siiski tingimata vältimatu. Ameerikas läbi viidud uuringud osutavad, et jõulude ajal tuleks vältida tarbimisele suunatud tegevusi, sest sellega kaasneb subjektiivse heaolu langus. Samas aja veetmine pere ja teiste lähedaste seltsis ning religioossetest üritustest osa saamine mitte üksnes ei takista eluga rahulolu ja emotsionaalse heaolu langust jõulude ajal, vaid toob lausa kaasa tavalisest veelgi suurema heaolu tunde.

Teaduslikele uuringutele tuginedes soovib Euroopa sotsiaaluuringu Eesti töörühm kõigile võimalikult stressivabu ja rahulikke jõule lähedaste inimeste seltsis! Michael Mutzi artiklist “Christmas and Subjective Well-Being: a Research Note” on teinud kokkuvõtte Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.