„Elu on praegu parem kui kunagi varem ajaloos. Rohkem on jõukamaid inimesi ning äärmuslikus vaesuse elab vähem. Elud on pikemad ja pole tavapärane, et vanemad näevad veerandit oma lastest suremas. Ometi kogevad miljonid jätkuvalt viletsuse painet ja surevad enneaegselt. Maailm on tohutult ebavõrdne.“

Nii algab tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadi Angus Deatoni üks olulisemaid raamatuid „The Great Escape: Health, Wealth, and the Origins of Inequality“. See juhib tähelepanu asjaolule, et kui majandusstatistikat vaadata sügavuti ja täpsemini, kui seda tavapäraselt tehakse, selgub, et kuigi suuremale osale rahvastikust toob SKT kasv suurema heaolu, tervise ja toimetuleku, on siiski palju suuri ühiskonnagruppe, kellest see heaolu mööda läheb.

Lühidalt öeldes kannab Deatoni teadustöö sõnumit: ärge summeerige andmeid, vaid mõtestage keskmisest alla poole jäävat.

Pilt, millega Nobelprize.org ilmestab Angus Deatoni teadustööd - püüdes suurt pilti väga väikesi osi vaadates.

Ta on oma uuringutes vaadanud näiteks seda, mis mõjutab vaesemate maade elanike tervist ja jõukust ning kuidas mõõta vaesust erinevates riikides. Sageli mõõdetakse just vaesust väga üldiste sissetulekunäitajate alusel. Samas aga tuleb Deatoni uuringutest esile, et on terveid inimrühmi, kelle elu üldine sissetulekunäitaja kuidagi paremaks ei tee. Ilmestamiseks sobib keskmise palga näitaja, mis paraku ei peegelda objektiivselt, milline on keskmisest palgast allapoole jääva ühiskonna osa tegelik sissetulek ja sellest lähtuv toimetulek.

Raamatut „The Great Escape“ alustab Deaton tagasivaatega 18. sajandisse, kus osa maailma riike tegi läbi tohutu tehnoloogilise ja ühiskondliku arengu, mis omakorda lõi hea aluse üha suureneva ebavõrdsuse tekkeks tänapäeval. Ta nimetab seda ebaproportsionaalselt ebavõrdsuseks maailmaks (disproportionately unequal world).

Deatoni uurimused keskenduvadki erinevates ajaloo- ja ühiskonnaprotsessides põhjuste ja mustrite otsimisele, et vastata küsimusele, miks majanduslik ebavõrdsus kujunenud on ning mida annaks teha selle vähendamiseks.

Majandusteadlasena vaatab ta erinevaid ühiskonda mõjutavaid tegureid laiemalt. Näiteks on ta vaesemate riikide elu-olu analüüsides vaadanud seda, kuidas on inimeste tervist ja heaolu mõjutanud antibiootikumide ning vaktsiinide ja teiste ravimite kättesaadavus, aga ka puhta vee olemasolu või näljahädade ja epideemiliste haiguste levik erinevate ühiskonnagruppide hulgas.

Deatoni uuringud analüüsivad ühiskonda korraga nii mikro- kui makroökonoomika ning arengumajanduse vaatepunktist. See tähendab, et Deatoni 1980. aastatel tehtud uuringud kaardistasid üksikindiviidide tegelikke tarbimisharjumusi, mis on hädatarvilik erinevate regulatsioonide ja poliitikate kujundamisel. Näiteks tema välja töötatud on paindlik nõudlussüsteem, mis inglise keeles kannab tähelepanu äratavat lühendit AIDS (Almost Ideal Demand System). See võtab iga kauba hinna kujundamisel eelnevalt arvesse üldist nõudlust ning inimeste individuaalset sissetulekut.

Täna Nobeli majanduspreemia teatavaks tegemise järel küsiti Angus Deatonilt ka küsimus praegu aktuaalse põgenikekriisi kohta. Deatoni vastus peegeldas tema aastatepikkuse teadustöö vilju:

„See, mida me praegu näeme, on sadade aastate pikkuse rikaste riikide ebavõrdse arengu tulemus, mille edu on jätnud suure osa maailmast selja taha. Need inimesed, kes on maha jäetud, soovivad paremat elu ning survestavad seetõttu tugevalt rikka ja vaese maailma piire.“

Nobeli majanduspreemia antakse välja 1968. aastast ning see on ainus auhindadest, mida ei asutatud Alfred Nobeli testamendiga. Preemia antakse üle 10. detsembril Stockholmis.