Ühe minuti loeng: Miks on vaja riiki ja õigust?
Kui poleks riiki ja õigust, kehtiks kord, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu, selgitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg.
Isikute vahelised suhted on läbi aegade olnud keerulised ja konfliktsed. Tuntud loomuõigus filosoofid Thomas Hobbes ja Niccolo Machiavelli on inimest iseloomustanud heitliku, egoistliku, silmakirjaliku ja omakasupüüdliku olendina.
Inimene on valmis ka enda parema eksistentsi huvides tapma ning ennast ümbritsevat hävitama. See on olukord, kus ainus taskaalustav jõud on teised inimesed ja looduskeskond.
Sellist situatsiooni võib nimetada ka looduslikuks olukorraks, kus inimolend eksisteerib pidevas sõja olukorras. Bellum omnium contra omnes – kõikide sõda kõikide vastu.
Selline elu oleks enesestmõistetavalt armetu, vilets ja lühike.
Inimest eristab teistest elusolonditest ratsionaalne mõtlemine, mis ütleb, et bellum omnium contra omnes olukord on ennasthävitav ja sellest on vaja välja tulla.
Seega ühel hetkel otsustasid looduseisusundis elavad inimesed lõpetada sõja ja asuda elama kokkuleppe tingmustes, mida teoorias hakati nimetama ühiskondlikuks lepinguks. Selle kokkuleppe kohaselt loobub igaüks oma isiklikust üksikust tahtest, allutades selle üldisele ühiskondlikule tahtele.
Kokkuleppega on hästi seni kuni sellest kinni peetakses. Mis aga juhtub siis kui seda rikutakse? Selleks vajame midagi meist tugevamat, mis kaitseks nõrgemat ja karistaks neid kes lepingut rikuvad – seda suurt ja võimsat, samas õiglast koletist, keda Thomas Hobbes nimetas Leviathaniks ja mis aitaks tagada ühiskondliku lepinguga võetud kohustusi.
Selleks, et seda õiglaselt ja sõltumatult teha, vajame kõigile kehtivaid norme ehk reegleid ning kasutades oma ratsionaalsust ennetaksime nende rikkumist.
Kaasaja demokraatlikus maailmas väljendab kõrgeim võim ehk koletis nimega Leviathan oma tahet õigussüsteemi kujundamise ja õigusnormide kehtestamise kaudu.
Õigusnormid sisaldavad kolme elementi: hüpoteesi, dispositsiooni ja sanktsiooni. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid,mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõutele vastavalt.
Seega, riiki ja õigust on eelkõige vaja selleks, et inimesed uuesti ei langeks olukorda, kus valitseks kõikide sõda kõikide vastu ja et inimkond selle tulemusena oma eksistentsi ei kaotaks.
Toimetaja: Marju Himma