Uuring: Värvide tajumine sõltub aastaajast
See, mis ühel hetkel paistab ühtmoodi ei pruugi teisel momendil enam sarnasena näida. Nüüd on sellele suhtelisust väljendavale tõigale kinnitus leitud ka värvide tajumise osas. Nimelt Yorki ülikooli teadlased on oma uurimusega heitnud uut valgust sellele, kuidas inimesed tajuvad värve ning teadustöö tulemustest ilmneb, et võrreldes talvega näeme me suviti asju teistmoodi.
Teadlased uurisid, kuidas meie värvitaju kahe aastaaja vältel muutub ning erilise tähelepanu all oli seejuures värv, mida tuntakse unikaalse kollase all. Inimkond on seni kindlaks teinud neli unikaalset värvitooni, milleks on sinine, roheline, kollane ja punane ning ükski neist ei näi sisaldavat teiste värvide varjundeid. Eriti huvitav on teadlaste jaoks unikaalne kollane, kuna see kipub olema stabiilselt ühesugune väga erinevate rahvaste seas. Ehkki inimeste silmad ja ka nägemine võivad erineda, oleme me enamasti ühel nõul siis, kui tajume unikaalset kollast värvi.
Yorki ülikooli psühholoogiaosakonna teadlased tahtsidki teada, miks just see värv on niivõrd stabiilne ja millised tegurid võivad selle tajumist muuta. Nõnda pakkusid nad hüpoteesina välja, et ainulaadse kollase värvi tajumine ei pruugi sõltuda mitte niivõrd silmaehituse bioloogiast vaid pigem loodusliku keskkonna värvist.
Uurimuse põhiautor doktorant Lauren Welbourne ütles, et tulemuste järgi kohandub meie nägemisvõime vastavalt aastaajale ehk siis täpsemalt: vastavalt keskkonnas toimuvatele muutustele. Seega, kuna suviti on ümbruskonnas tunduvalt enam rohelist värvi lehestikku, siis peab ka meie nägemissüsteem seda arvesse võtma.
Tavaline Yorki talv näeb Inglismaale kohaselt välja üsna hallikas, ent suviti laiub kõikjal rohelus. Welbourne sõnul püüab nägemine neid muutusi kompenseerida ning seeläbi muutub ka meie taju selles osas, mida me kollaseks värviks peame. Teadlase hinnangul võib seda mõneti võrrelda teleris värvitasakaalu paikasättimisega.
Uurimistöö käigus testisid teadlased 67 meest ja naist nii jaanuaris kui ka juunis. Osalejad paigutati pimendatud ruumi, lubati neil kohaneda sealoleva valgusega ning seejärel paluti neil sättida kolorimeetril paika unikaalne kollane värv, kus ei tohtinud olla rohelise ega punase varjundeid.
Welbourne sõnul on see on esimene kord, kus näidati, et muutused looduskeskkonnas võivad mõjutada meie värvitaju. Samuti on see tema kinnitusel üheks näiteks sellest, kuidas inimesed pidevalt enda ümbrusega kohanevad. Kuna uurimus andis uut teavet visuaalse informatsiooni töötlemise kohta siis võib see tulevikus aidata diagnoosida ja ka ravida nägemishäiretega inimesi.
