Sellest, mida me näeme, räägime me palju, kuna visuaalsel infol on Euroopa keeltes oluline koht. Oluliselt vähem räägitakse maitsetest ja lõhnadest. Seetõttu on keeles ka vähem maitse- ja lõhnasõnu.

Eri kultuurides ollakse harjunud nägema erinevaid värve. Neile omistatakse erinevaid tähendusi. Keeled jagavad värvispektrit erinevalt. Igas keeles on vähemalt kaks abstraktset värvinime. Eesti keeles on eraldi sõnad sinise ja rohelise, lilla ja roosa, kollase, punase ja oranži jaoks lisaks paljudele teistele värvinimedele.

Igas keeles nii ei ole. Mõnes keeles on ainult üks nimetus, mis hõlmab nii punase, oranži kui ka kollase. Samas on keeli, mis poolitavad selliseid meie jaoks terviklikke mõisteid nagu sinine. Vene ja türgi keeles on näiteks eraldi sõnad, vastavalt sinij ja goluboj ning lacivert ja mavi tumesinise ja helesinise jaoks. Itaalia keeles lausa kolm eraldi sinist – celeste, azzurro ja blu. Itaalia keeles on see fenomen kindlasti seotud ümbritseva looduskeskkonna ehk Vahemere värvidega.

Lisaks on erinev see värv, millele mõtleme, kui meil palutakse ette kujutada kõige punasemat punast või kõige sinisemat sinist. Eesti punane võib soomlasele või inglasele tunduda hoopis punakas, mitte just see kõige parem punane.

Mis on kõigis keeltes ühist? Ühine on see, et kui paluda inimesel tänavalt loetleda värve, meenub peaaegu kõigile esimesena punane, olenemata keelest ja kultuurist. Punane on värvide värv. Punane on ka esimene värviline värv, mida keeleliselt väljendama hakatakse, kui sõnad musta ja valge jaoks on juba välja kujunenud.

Värvid on seotud ka emotsioonidega: eestlastele on rõõm kollane, armastus punane ja kurbus must. Mõnes teises kultuuris on kurbus hoopis sinine või valge. Inglise keeles on väljend feeling blue ja muusikastiil blues – mõlemad on seotud kurbuse või kurvameelsusega.

Värvid on kultuuriliselt tingitud mõisted ja keel on abiks nende väljendamisel.

Tallinna Ülikoolis uuritakse Mari Uusküla juhendamisel eri meetodeid kasutades mitmete Euroopa keelte värvisõnu ja värvide kategoriseerimist (nende hulgas eesti, soome, ungari, inglise, itaalia, tšehhi, türgi, leedu, udmurdi), värvide ja emotsioonide seoseid ja värvinimede tõlkimist.